Ligi 95 protsenti liiklusõnnetustest on inimkannatanuteta. PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul annavad niinimetatud plekimõlkimised korrakaitsjatele märkimisväärse arvu väljakutseid, sest vahel kutsutakse politsei üksnes selleks, et küsida liiklusõnnetuse teate vormi või pastapliiatsit, mõningatel juhtudel on vaja olnud ka tõlkeabi. „Levinud on arvamus, et vältimaks hilisemaid probleeme, tuleb sündmuskohale alati kutsuda politsei. Kuid tegelikult ei ole seda vaja teha, kui liiklusõnnetuses on tekitatud kahju vaid autodele ja põhjustaja osas saadakse ise kokkuleppele,“ sõnas Loigo.
„Samas kui keegi on saanud õnnetuses viga, on kahtlus, et juht on joobes või edasist liiklejate ohutust pole võimalik ise tagada, tuleb kindlasti helistada häirekeskuse telefonil 112,“ rõhutas Loigo.
LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul juhtub plekimõlkimisi sageli kaubanduskeskuste parklates. „Sel juhul tuleb kohapeal täita liiklusõnnetuse teate blankett, teha õnnetuspaigast ja osalenud sõidukitest video või fotod ja pöörduda liikluskindlustusfirma poole. Sündmuskohale ei ole vaja kutsuda politseid, kui osapooled on liiklusõnnetuse ise vormistanud ning teele ei ole jäänud teisi ohustavaid objekte,“ märkis Potsepp.
Palume inimestel varuda endale autosse liiklusõnnetuse teate vorme ja kirjutusvahendeid. Konkreetseid vorme saab küsida oma kindlustusandjalt,
lisas Potsepp.
Detsembris avaldavad PPA ja LKF iganädalaselt oma Facebooki lehel nippe, kuidas plekimõlkimise korral käituda.
