See tähendab, et Ukraina sõjapõgenike Eestisse vastuvõtmisega seotud tegevusi hakkab juhtima PPA.
„Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine võimaldab meil Ukraina sõjapõgenikke paremini aidata,“ ütles PPA peadirektor Elmar Vaher.
Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv on niivõrd suur, et nende kõigi abistamiseks ei piisa asutuste tavapärasest töökorraldusest. Sellisteks olukordadeks on Eestis ette nähtud hädaolukorra lahendamise plaanid ja massilise sisserände korral juhib hädaolukorra lahendamist PPA.
Siseminister Kristian Jaani märkis, et Putini agressioon on pannud ukrainlased olukorda, kus nad on sunnitud lahkuma oma kodumaalt. „Eestisse jõuab sõja eest üle kahe tuhande sõjapõgeniku ööpäevas ja selleks, et nende vastuvõtmine oleks võimalikult sujuv nii meile kui ka siia saabuvatele inimestele, on tarvis hakata olukorra lahendamisele lähenema teise nurga alt,“ märkis Jaani. „PPA juhtimisel ja osapoolte kaasamisel aitame sõjapõgenikel jõuda vajalike teenusteni.“
Hädaolukorra lahendamise plaani kasutusele võtmine võimaldab PPA-l anda teistele ametkondadele ülesandeid ning rakendada olukorra lahendamiseks vajalikke inimesi ja ressursse.
PPA loob ühendstaabi, kuhu kaasatakse sõjapõgenike vastuvõtmise ja neile pakutavate teenustega seotud asutused, sealhulgas sotsiaalministeerium, siseministeerium, sotsiaalkindlustusamet, terviseamet, kaitseliit, päästeamet ja kohalikud omavalitsused. Iga kaasatud asutus täidab edasi oma ülesandeid ja vastutab oma tegevuste eest, aga sõjapõgenike vastuvõtmise osas koordineerib seda PPA.
„Meie eesmärk on, et Ukrainast sõja eest põgenenud inimesed saaksid end Eestis tunda turvaliselt ja hoituna, ning neile oleks tagatud kõik hädavajalikud teenused. Ühtse meeskonnana töötades saame seda teha paremini,“ ütles Vaher.
Hädaolukorra lahendamise juht on PPA peadirektor Elmar Vaher. Regionaalne juhtimine toimub piirkondlike ühendstaapide kaudu, mida juhivad PPA prefektid.
