Rahva- ja eluruumide loenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul on probleemide tekkimiseks kolm võimalust:
- vastaja jättis e-loenduse lõpus vajutamata nupule „kinnitan“,
- vastaja unustas märkimata oma isikukoodi,
- vastaja pani püsielukohaks teise aadressi.
Beltadze peab võimalikuks ka varianti, et hoopis loendaja nimekirjas on kaks korda sama aadress, mida ta ei märganud ning asus seda siis täitma. Aadress võib tema sõnul nimekirja sattuda kaks korda sellisel juhul kui loendatu sisestas selle käsitsi.
Loendajad ilmuvad e-loendatute ukse taha ka muudel põhjustel. Arvuti nä'itab, et inimene ei ole loendatud, kuigi tegelikult on. Kui loendaja satub ukse taha, kus kõik on korras, võib asi olla loendatus endas. „enamasti on eesmärgiks kõigest info täpsustamine – näiteks juhul kui ühte eluruumi on loendatud mitu leibkonda ja mõni ankeetidest on jäänud pooleli,“ sõnas Beltadze.
Ainuüksi selliseid andmeobjekte on kokku umbes 37.000. „Need aadressid, mille puhul võib probleem tekkida, kontrollime muidugi ka eelnevalt üle ning loendajale on antud juhis neid esialgu mitte külastada, kuid loendajaid ja loendatavaid on palju ja seetõttu ei saa me välistada, et rahvaloendaja läheb ikkagi ukse taha, kus kõik on korras,“ selgitas Beltadze Eesti Päevalehele.
Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid 29. veebruari seisuga täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100.000 inimese.
Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. Rahvaloendaja tunneb ära pildiga statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.
Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31. märtsini.
BNS
