Sellel aastal on kuni 15. no­vembrini diagnoositud 35 kutsehaigestumist, mis on vähe­mal või rohkemal määral seo­tud karpaalkanali sündroomi­ga. Kokku on kutsehaigestumisi samal ajal diagnoositud 74 korda.

Kõige tüüpilisem karpaal­kanali sündroomiga kutsehaige on naisterahvas, kes teeb enamjaolt füüsilist tööd. Töö­inspektsiooni andmetel on 35 haigestunu hulgas 23 naist ja 12 meest. Teaduslikud uurin­gud on näidanud, et naiste randmekanal on anatoomiliselt kitsam ning seetõttu ülekoor­musest kergemini haavatav.

Karpaalkanali sündroomi põhjustajaks töö

Suurim süüdlane randme­kanali sündroomi tekkes on füüsiline koormus ehk töö.

Varasemalt on karpaalka­nali sündroomi nimetatud ka lüpsjate haiguseks. Põhjus tu­li sellest, et vanasti lupsti leh­mi käsitsi, mis tähendas füü­silist tööd, korduvaid jõulisi randmeliigutusi ning sellega langes randmepiirkonda suur koormus. Tööinspektsiooni andmetel on 8 lüpsitööga te­geleval töötajal diagnoositud kutsehaigestumine, mis seo­tud randmekanali sündroomi­ga. Aastate jooksul on käsit­silüps vajunud ajalukku, kuid ometigi pole haigus kusagile kadunud. Tänapäeval kummi­tab randmekanali sündroom üha tihedamini ka teiste elu­alade töötajaid, kelle töö nõuab küll rutiinseid, kuid sa­mas kergeid liigutusi, näiteks arvutiga töötajaid, õmblejaid, kudujaid, elukutselisi muusi­kuid. Üllatuslikult näitab hai­gus noorenemistendentsi.

Randmekanali sündroomi tunnused

Kui esineb kasvõi üks all­pool toodud sümptomitest, siis tõenäoliselt on mingil määral tunda ka teisi, sest labakäe närvisüsteem on oma­vahel tihedalt seotud:

•  Labakäe nahk muutub kui­vaks;
•  Labakäsi läheb paiste või muudab värvi;
•  Käsi "sureb", enamasti öösel;
•  Pakitsus sõrmedes või käes;
•  Sõrmed on kuumad, hõõgumistunne;
•  Käed on kanged;
•  Kätt on raske rusikasse tõmmata;
•  Pöial muutub nõrgaks;
•  Tekivad raskused esemete haaramisel või hoidmisel.

Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esine­da ka mõlemas käes korraga. Siiski ei pruugi labakäe jõue­tus või kangus tähendada, et tegemist on närvikahjustusega ja seega ka randmekanali sündroomiga. Tihti on tege­mist lihtsalt ülepingega, kus lihas on töötanud Uiga suure koormusega. Kui valu kiirgub labakäest ülespoole, näiteks kuni õlani välja, siis võidakse seda ekslikult pidada ka kaelaradikuliidiks.

Hüva nõu

1. Ärge laske tehnikal ja mööblil dikteerida oma keha­asendit. Paigutage asjad ringi nii, et teil on mugav töötada.
2. Muutke harjumuseks sage­dased puhkepausid. Ühed ol­gu lihtsalt mikropausid, mille ajal tõstate oma silmad ekraa­nilt, pilgutate neid, sirutate selga ja lõdvestate käsi. Tei­sed olgu veidi pikemad pausid, et tõusta ja liikuda.
3. Katsetage oma töölaua ta­gaja leidke lõdvestavad keha­asendid, mille abil saata päe­va kestel puhata.
4. Ärge toetage rannet klavia­tuurile.
5. Hoidke küünarnukid, kael, selg ja õlad pingevabad.
Kirjutades ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti.
6. Mõelge järele, kuidas te puhkate. Kui veedate tööpäeva hiirt liigutades, siis pole arukas valida puhkuse veet­miseks arvutimänge.
Karpaalkanali sündroomi ennetamine
Enne, kui karpaalkanali sündroomi esimesed sümpto­mid ilmnevad, on mõttekas te­geleda selle ennetamisega. Eelkõige tähendab haiguse # ennetamine ergonoomiliste töövahendite ja töövõtete ka­sutuselevõttu.
Ergonoomilisel töövahen­dil peab olema suur läbimõõt, libisemisekindel ja elastne pind, et sellest oleks võimali­kult lihtne kinni haarata ning et pikemaajaliste täpsust nõudvate tööoperatsioonide korral väsiks käsi minimaal­selt. Töövahendi haardeala peab olema piisavalt lai, et se­da ei peaks pidevalt käes kоhendama.
Kui esimesed valuilmingud on juba tekkinud, tuleb kõige­pealt vähendada füüsilist ülekoormust: eelkõige korduva­te liigutuste vältimine, puhke­pauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. Soovitav on üle minna ajutisele või teisele tööle. Olulised on rahu ja soojusprotseduurid. Hoiduda tuleks labakäe kokkupigistamisest.
Probleemi süvenemist põh­justavad ebaergonoomilised töövahendid ning -võtted, ke­hv töökoha organiseeritus, külmad ruumid, vibratsioon ning liiga kitsad kummikin­dad. Selle tulemusel tekivad käes mitmesugused funktsio­naalsed häired ning halvimal juhul võivad need olla jääda­vad.
 

Näidisharjutused karpaalkanali sündroomi ennetamiseks.

1. Toetage küünarvars lauale. Suruge käsi rusikasse, seejärel sirutage sõrmed ja painutage rannet ülespoole.
Korrake 10 korda.
2. Asetage peopesa lauale. Tõst­ke ükshaaval iga sõrm laualt üles.
Korrake 5 korda.
3. Asetage peopesa lauale. Aja­ge sõrmed harali ja viige tagasi kokku.
Korrake 8 korda.
4. Hoidke sõrmed sirgelt. Teise käega abistades venitage õrnalt kätt randmest, kuni tunnete venitust küünarvarre siseküljel. Hoidke kätt küünarliigesest sir­gena ja venitage 20 sekundi jooksul, seejärel lõdvestage. Korrake 10 korda.
5. Painutage ranne lõpuni alla. Proovige veelgi allapoole painu­tada ja hoidke 30 sekundit, see­järel lõdvestage. Korrake 8 korda.
6. Hoidke ranne ja sõrmed sir­gelt. Kallutage rannet algul väi­kese sõrme poole, seejärel pöidla poole.
Korrake 10 korda.
7. Hoidke küünarvars laual, peo­pesa allapoole. Hoides küünarnukki paigal, pöörake peopesa vaheldumisi üles- ja allapoole. Korrake 10 korda.
8. Seistes või istudes asetage peopesad rinna kõrgusel vasta­misi. Suruge peopesi kokku, hoidke 5 sekundit, seejärel lõd­vestage. Korrake 5 korda.
9. Tõstke sõrmseongus käed ho­risontaalselt ette. Pöörake peo­pesi vaheldumisi sisse- ja väljapoole.
Korrake 5 korda.
10. Toetage küünarvars lauale nii, et peopesa ripub lõdvalt üle laua ääre. Sirutage kätt randmest, seejärel lõdvestage. Korrake 8 korda.