Sõja puhkedes ja sanktsioonide rakendudes on import Venemaalt ja Valgevenest kiiresti langenud – kui 2021. aasta viimases kvartalis moodustas see 393 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti Eesti SKP-st, siis tänavu esimeses kvartalis olid vastavad numbrid 40,5 miljonit eurot ja 0,4 protsenti. Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse on aga liikunud vastassuunas –  2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport 1,2 protsenti Eesti SKP-st ning tänavu esimeses kvartalis oli see tõusnud tasemele 1,5 protsenti SKP-st.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et väliskaubandus Venemaaga on ajalooliselt olnud väga ebaühtlane nii poliitilistel, regulatiivsetel kui ka majanduslikel põhjustel. “Täiemahulise sõja eel oli Venemaa Eestile oluline impordipartner, kuid näiteks mullu importis Eesti Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupu 1,9 miljardi euro väärtuses vähem kui perioodil 2019-2021 keskmiselt,” sõnas  Varblane.

Vähenenud on 769 ja kasvanud 170 tootegrupi import.

Kaubagruppide analüüs viitab, et Eesti ettevõtted on asendanud varasemalt Venemaalt ja Valgevenest pärit tooteid ja teenuseid, hankides neid nüüd teistelt turgudelt, kuid sageli tähendab see kõrgemaid sisseostuhindasid. Tootegruppides, kus import Venemaalt ja Valgevenest on kahanenud, on teistest riikidest importimine mullu kasvanud summaarselt 4,5 miljardi euro võrra aastas võrreldes 2019−2021 keskmisega. “Viimased kaks aastat on näidanud, et näiteks puidutööstuses ja metalltoodete tootmises oli soodne Venemaa toore Eesti oluliseks konkurentsieeliseks,” tõi Varblane välja.

Teisalt on Eesti eksport nii Venemaale kui ka Valgevenesse näidanud vahetult sõjaeelse perioodiga võrreldes vastupidist trendi.

Kui 2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport Venemaale 0,8 protsenti ja Valgevenesse 0,4 protsenti ehk kokku 1,2 protsenti SKP-st, mis teeb 100,2 miljonit eurot, siis 2024. aasta esimeses kvartalis oli eksport nendesse riikidesse kokku 1,5 protsenti SKP-st ehk 140 miljonit eurot. “Sõja tõttu blokeeritud kaubateede kõrval saab üheks põhjuseks pidada ka oportunistlikku käitumist sanktsioonidega piiratud riikides tekkinud uute turuvõimaluste kasutamisel,” lisas Uku Varblane.

Arenguseire Keskus märgib lühiraportis, et kui võrdlusaluseks võtta pikem periood ehk  aastate 2019–2021 keskmine, siis sellega võrreldes eksporditi mullu Venemaale ja Valgevenesse 148 miljoni euro väärtuses vähem Eesti päritolu kaupu. Tootegrupiti on aga erinevused suured.

Enim on vähenenud sanktsioonide alla sattunud masinate ja seadmete väljavedu, seda −73 miljonit eurot, keemiatööstuse toodete väljaved on vähenenud 47 miljonit eurot ning mitteväärismetallidd ja neist valmistatud toodete väljavedu 17,5 miljonit eurot. Samas näiteks valmistoidukaupade ja jookide eksport on 2023. aastal võrreldes sõjaeelsega hoopis kasvanud 12,4 miljoni euro võrra. Märgatavalt on kasvanud ka elusloomade ja loomsete toodete väljavedu, seda 6,1 miljonit eurot.

Lühiraport “Eesti väliskaubandus Venemaa ja Valgevenega: peamised muutused alates täiemahulise sõja algusest” on Arenguseire Keskuse  2022. aasta erakorralise uurimissuuna “Venemaa-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile” jätk.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.