"See aeg on möödas, kus e-kaubandus ja tavapärast poes ostlemist peeti kuidagi üksteist söövaks, välistavaks või konkurentsis olevaks. Ma arvan, et täna vaadatakse neid osapooli kui ühe suure pildi erinevaid külgi – edukad jaekaupmehed on need, kes toimetavad mõlemal pool," ütles Remmelkoor Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki konverentsil "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?".

Baltimaades asuvad Remmelkoori sõnul kaubanduskeskused reeglina väga heades asukohtades. "Kümne minuti raadiuses on võimalus kaubanduskeskuses käia ja katsuda, rohkem emotsiooni pakkuda. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hakkasid ettevõtjad ostma maad, kus olid tootmisüksused ja tehased, mis paiknesid heades asukohtades, sest sõjaväel pidi sellele olema hea ligipääs."

"USA-s peab kaubanduskeskusesse jõudmiseks sõitma pool tundi või rohkem, siis see e-kanal hakkabki tunduma atraktiivsem ja lihtsam," ütles ta.

Remmelkoor tõi näite oma kogemusest, kui poes polnud tema jaoks sobivat numbrit. "Seal sai kohe iPadis klikatud vastavad värvid ja numbrid, järgmisel päeval olid kohale toodud minu tellitud aadressile. See on vähim, mida jaekaupmees saaks teha," ütles ta ja lisas, et meil on arusaamine, justkui liiguks kõik e-kaubanduse poole ning füüsilist kaubandust pole vaja. "Kaubanduskeskused ja füüsilised poed ei kao kuhugi, vaid arenevad ja profileeruvad."

"Maailma juhtiva turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel peavad 80 protsenti z-generatsioonist ja niinimetatud millenniumi põlvkonnast kaubamärkide füüsilist eksisteerimist väga oluliseks," ütles Remmelkoor.

Tema sõnul on Eesti turul äärmiselt oluline fokusseerimine ja eristumine, sest olemasolevad kaubanduskeskused on väga sarnase kattuva kaubavalikuga. "Selle taga on arendajate endi mugavustsoonis viibimine. Kui 2002. aastal Kristiines avasime esimese kaubanduskeskuse laienduse, siis nägime palju vaeva, et uusi kaubamärke Baltikumi meelitada, aga see pole lihtne töö. Rõhuv osa minu tööst keskendub samale tegevusele. Tarbija tahab uut ja ta on nõus selle eest rohkem maksma ja viis minutit kauem sõitma."

Remmelkoori sõnul on oktoobris avatavas T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskuses plaanis avada 40-50 uut kauplust, mis on Tallinna mõistes uued.

"Läbi nutitelefoni saab mis iganes kaupa täna ööpäevaringselt, panen õhtul pea padjale ja asun ostlema. Klassikalisele protsessile peab tulema lisandväärtus, mida klient saab – kogemus, emotsioon, meeleolu. Kui suudame klassikalise arendajana protsessi emotsiooni ja meeleolu tuua, siis saame raporteerida ka jaekaubanduse kasvudest."

"T1 Mall of Tallinna puhul mõtleme samuti, mida peaks tegema, kuidas rohkem emotsiooni tuua sisse, kuidas kaupluste formaatidega mängida, et poleks ainult seinad. Kas ma pakun ostjale teed, panen üles korvilaua või vean süsteemid interaktiivsetele ekraanidele, et tuua sisse mängulist elementi. Keskuste arendajad peavad energia suunama sellele, et oleks tasakaalustatud valik, sihtrühmad, selged käiguteed, ostmise protsess peab muutuma huvitavamaks," ütles ta.

"Arvatakse, et kino ja kolm restorani võiks olla piisav selleks, et õnn tuleks õuele, aga nii see ei ole," ütles Remmelkoor. "Meie tulek on sundinud olemasolevaid arendusi mõtlema, kuidas ümber kohanduda. Viimase poole aasta trend on selline, et kaubanduskeskuste külastatavuse numbrid on väikeses languses, aga käibenumbrid väikeses kasvus. Kui uuenenud, uue põlvkonna järgi tehtud keskuseid ei lisandu, siis selline trend pigem jätkub."