Fentanüülid ja sünteetilised opioidid olid võrdlemisi vähelevinud aastatel 2018–2020, kuid 2021. ning 2022. aastal on eri kriminaalasjade raames kurjategijatelt üha rohkem leitud ja ära võetud eeskätt sünteetilisi opioide, mis on ka peamised surmade põhjustajad. Kogutud teabe kohaselt, mis on kinnitust leidnud eri kriminaalmenetlustes, pärinevad need ained Lätist, kus käiakse narkootilistel ainetel järel või tuuakse neid Eestisse.
Markantseimad näited on Lääne ringkonnaprokuratuuri praktikast, kus 2022. aasta kevadel peeti lühikese ajavahemiku jooksul kahe kriminaalasja raames kinni Läti Vabariigi kodanikud, kes tõid Eestisse ülisuures koguses karfentanüüli. Pärnu maakohtu mullu 11. oktoobri otsusega mõisteti süüdi Ričards Brezovskis ja Jana Matuleviča selles, et nemad tõid mullu 15. aprillil Lätist Eestisse kokku 4,7 kilogrammi amfetamiini ja ligi 250 grammi karfentanüüli ja metadooni segu, millest saanuks kokku narkojoobe ligi 80 000 inimest. Ligi kuu aega hiljem peeti kinni samuti Läti Vabariigi kodanik Maris Brojevs, temalt leiti karfentanüüli ja metadooni segu kokku ligi 0,5 kilogrammi, millest oleks saanud narkojoobe 160 356 inimest. Tema mõisteti Pärnu maakohtu augustikuise otsusega süüdi ning teda karistati kuue aasta pikkuse vangistusega.
Kokaiini osas on aasta-aastalt kasvanud parema kvaliteediga kokaiini kättesaadavus nii Euroopas kui ka Eestis, see kajastub ka eri kriminaalmenetluste raames äravõetud kokaiinikoguste kasvus. EMCDDA1 andmetel on Euroopas müüdavad kokaiini puhtustase tõusnud viimase 10 aastaga 40 protsenti, samuti on EMCDDA andmetel märgatavalt vähenenud kokaiini hulgihind ning iga aasta kasvanud konfiskeeritud kokaiini kogus. See on kokkuvõttes viinud selleni, et ajalooliselt ollakse Euroopas ühes halvimas olukorras, kuivõrd turul on pakkumust väga palju, kokaiini hind on langenud ning kvaliteet paranenud.
Samu trende on märgata ka Eestis. Kui viis aastat tagasi ja varem oli ühe kilogrammi ja enama kokaiini kättesaamine mõne kriminaalasja raames pigem harv juhus, siis viimastel aastatel on üha sagedamini kurjategijatelt leitud ja ära võetud ühest kilogrammist suuremas koguses kokaiini. Samuti on märgata, et üha parema kvaliteediga kokaiin jõuab lõpptarbijani ning arvestades, et kokaiini müügihind pole suure pakkumise tõttu tõusnud, siis on kokaiin lõpptarbijale ka taskukohane.
Nii ongi 15 protsenti surmajuhtumite korral tuvastatud kokaiini tarvitamine. See on märgatav kasv võrreldes varasemate aastatega.
Kuivõrd kokaiin pärineb Lõuna-Ameerikast, siis on suuremate koguste importimisega seotud ka inimesed, keda on alust seostada Eesti Vabariigis organiseeritud kuritegevusega ja staažikate narkokurjategijatega, kellel on rahvusvahelised kontaktid teiste kurjategijatega. Ka siin saab näiteks tuua Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasja, mis saadeti kohtusse 2021. aasta augustis, mis sai lahenduse mullu aprillis Pärnu maakohtus, kus mõisteti Marko-Mait Metso ja Kalmer Külv.
Üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite seas on ligi 40 protsendil juhtudest tuvastatud kas fentanüülide või sünteetiliste opioidide tarvitamine. Viidatud grupp eristub ka selle poolest, et tegu on olnud pigem pikaajaliste tarvitajatega vanuses 32–47 aastat ehk fentanüülide ja sünteetiliste opioidide üledooside tõttu pole surnud nooremad inimesed.
Siiski on negatiivne trend märgatav ka noorte osas – nii on 2022. aasta oktoobri seisuga surnud narkootikumide üledooside tõttu kaheksa noort vanuses 17–20 aastat, seejuures leiti neljal juhul metüülfenidaati, mis on kesknärvisüsteemi stimulant, millel on kokaiiniga sarnanev, kuid leebem mõju. Metüülfenidaat on legaalsena kasutusel ka ravimina ATH raviks. Lisaks eeltoodule oli noorte surmajuhtumite põhjuseks niiöelda enamlevinud peodroogid ehk amfetamiin, kokaiin ja MDMA.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et suuremad muutused on narkootiliste ainete turul toimunud just fentanüülide jaa sünteetiliste opioidide ning kokaiini osas. Mõlema kättesaadavus on kasvanud ning just nende tõttu on kasvanud narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmad. Muude narkootiliste ainete osas suuri muudatusi ei ole, küll on aga kasvanud retseptiravimitega seotud kuritegude arv ehk psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine selliselt, et õigustatud isikud, kellele on ravim välja kirjutatud, tegelevad nende edasimüügiga. Alfa-PVP levib pigem vähesel määral ja pigem Ida-Eestis, kuivõrd see pärineb Vene Föderatsioonist ning praegu suuremat ohtu rahvatervisele ei kujuta.
