See paragrahv seab riigi peaprokurörile tegevuspiirangu ametikohustustele teistel ametikohtadel ning sätestab, et riigi peaprokurör peab valdkonna eest vastutavat ministrit viivitamata kirjalikult teavitama, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngase sõnul teavitas peaprokurör Andres Parmas ametisse astumisel justiitsministrit sellest, et soovib peaprokurörina jätkata tööd õppejõuna Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ligi kolm tundi nädalas ja et tema põhiülesannete täitmist see ei mõjuta.
Tartu Ülikooli pressiesindaja Ines Pütsepa sõnul on Andres Parmas Tartu Ülikoolis töötanud alates 2009. aastast. Alates 2021. aastast töötab Parmas Pütsepa kinnitusel 0,5 koormusel karistusõiguse nooremlektorina ehk tema lepngujärgne koormus on 20 tundi nädalas.
Erinevust Tartu Ülikooli ja peaprokuröri väidetud kõrvaltegevuse ajalise mahu kohta selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja sellega, et ülikoolis õpetamise teavituses on Parmas välja toonud oma reaalse koormuse: «Kahe ainekursuse lugemine karistusõiguse valdkonnas võtab kevad- ja sügissemestril neli akadeemilist tundi nädalas ligi 10 nädala jooksul. Mingil määral võtab aega ka tudengite üliõpilastööde juhendamisega seonduv, kuid see ei ole regulaarne ega toimu tööpäeva kestel,» ütles Kairi Küngas.
Peaprokuröri kõrvaltegevuse ajaline kulu on oluline, sest prokuratuuriseaduse paragrahv 30 ütleb: «Valdkonna eest vastutav minister keelab riigi peaprokuröril haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist…»
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Maria-Elisa Tuuliku sõnul on peaprokurör Andres Parmas 3. aprillil 2024 esitanud riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu teavituse kõrvaltegevuste osas, millest ta oli jätnud õigeagselt teavitamata.
Nimelt on alates 26. aprillist 2021. aastast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite abistamise usaldusfondi nõukogu liige. Samuti on ta alates 1. jaanuarist 2022. aastast olnud Sihtasutuse Iuridicum nõukogu liige. Mõlemal juhul oleks 2020. aastal peaprokuröri ametisse asunud Parmas pidanud kõrvaltegevuseks justiitsministeeriumilt luba küsima. Prokuratuuriseaduses sätestatud tegevuspiirangu rikkumise pani peaprokurör riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngase sõnul toime hooletusest.
Andres Parmase kõrvaltegevustest on meedias olnud varem juttu kui ühest põhjusest, miks justiitsminister Kalle Laanet otsustas peaprokuröri suhtes teenistusliku järelevalve alustada.
