Peamiste sihtide seas on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest. Kogu arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on infoühiskonna arengukava uuendatud tihedas koostöös ettevõtjatega ja teiste riigiasutustega. „Eesti on oma digiriigi teostuse ja paljude e-teenuste poolest rajaleidja kogu maailmas. Seni on arendatud e-riigi teenuseid aga lähtuvalt sellest, kuidas erinevaid infosüsteeme omavahel suhtlema panna. Peame suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele,“ ütles Tammist. „Sealjuures peaksime võimalikult suure osa teenustest kodaniku jaoks nähtamatult ja iseseisvalt toimima panema,“ ütles ta.

„Pean väga oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik,“ selgitas Tammist.

Infoühiskonna arengukava olulise osana uuendatakse ka riiklikku küberturvalisuse strateegiat . Riikliku küberturvalisuse strateegia põhisuundadeks on kriitiliste teenuste vastupanuvõime tagamine, küberoskuste arengu hoogustamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo ütles, et arengukava ajakohastamine on igati mõistlik, sest võrreldes stardihetkega 2013. aastal oleme jõudnud infoühiskonda ja küberturvalisusest on saanud üldsuses aktsepteeritav prioriteet.

„ITL toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning muidugi küberturbe tagamine iga teenuse osana. Need sammud ühtivad ITL-i visiooniga „Nutikas Eesti“, mille kolm olulist alustala on: nutikas rahvas, nutikas riik ja nutikas majandus,“ kommenteeris Suursoo.

„Digitaalse ühiskonna areng ja infoturbe tagamine planeeritakse esmakordselt ühtse protsessina. Innovatiivsed lahendused, mis on toonud olulist majanduslikku kasu, peavad rajanema turvalistele alustele. Küberturvalisusest rääkides on meie suund ennekõike ohtude ennetusel ja ühistegevusel kõigi osalistega nii avalikust kui erasektorist,“ rääkis minister.

Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT-alased eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani.

Kooskõlastusele esitatud arengukavale saab ettepanekuid esitada 19. oktoobrini.