Hinnates viimast kuut kuud, arvas uuringus osalenutest 45%, et
pere finantsolukord ei ole muutunud, 40% hinnangul on olukord
mõnevõrra või kõvasti halvenenud ja 13% arvates on see
mõnevõrra või kõvasti paranenud.
Riigi majandusolukord ei ole muutunud 31 % vastajate hinnangul,
40 % vastanute arvates on majandusolukord mõnevõrra või kõvasti
halvenenud ning 17 % vastanute hinnangul on olukord mõnevõrra
paranenud.
Valmidust teha suuremaid oste väljendati ettevaatlikult ning 26 % arvas, et pigem või kindlasti on paras aeg osta mööblit ja
koduelektroonikat. Vastanutest 23 % hinnangul on pigem või
kindlasti paras aeg osta või ehitada maja või korter ning 22 % arvas, et pigem või kindlasti on paras aeg osta auto.
Tagasimakstavat laenuvõlga ei olnud 62 %-l vastanuist. Kõige
sagedasem tagasimakstav laen oli 17 %-l vastanuist eluasemelaen.
Hinnates järgmist kuut kuud, arvas 52 % vastanuist, et pere
finantsolukord ei muutu, 17 % hinnangul olukord halveneb
mõnevõrra või kõvasti ning 20 % arvates olukord paraneb
mõnevõrra või kõvasti.
Võrreldes hindade ja oma sissetuleku kasvu järgmisel 12 kuul, arvas 51% vastanuist, et sissetuleku kasv jääb hindade kasvule alla.
Sissetuleku kasv jääb hindade kasvuga võrdseks 13 % vastanute
arvates ning kolme protsendi vastanute hinnangul sissetuleku kasv ületab
hindade kasvu. Sissetulek jääb samaks 26 % vastanute hinnangul.
Hinnatõusu ja majandusolukorra halvenemise korral vähendaks 40 %
vastanuist reisimist, 33 % kultuuri või meelelahutus üritustel
käimist ning 32 % vastanutest vähendaks sisseoste ja
meelelahutust nädalavahetustel.
Odavamaid teenuseid hakkaks valima 35 % vastanuist. Kallima
elektri eest, kui see tuleks osaliselt või täielikult taastuvallikatest,
ei oleks nõus rohkem maksma pigem või kindlasti 88 %
vastanuist.
Küsitlus viidi läbi selle aasta juuni lõpust juuli alguseni
15–74-aastaste Eesti elanike seas. Kokku küsitleti 500 Eesti elanikku,
valim kaaluti vastavaealise elanikkonnaga proportsionaalseks
sotsiaal-demograafiliste näitajate järgi.
BNS
