"Eelmisel aastal oli hinnakasv Eestis tõepoolest taas väga kiire. Kui 2017. aastal oli inflatsioon sarnasel tasemel ka teistes Balti riikides, siis mullu ületas meid selle poolest Euroopa Liidus vaid Rumeenia," ütles Nestor BNS-ile.
Seejuures kulub tema sõnul keskmisel Eesti leibkonnal eluasemele, toidule ja transpordile palju suurem osa pere-eelarvest kui jõukamates Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks kiirendas Nestori sõnul Eesti inflatsiooni võrreldes teiste riikidega ka aktsiisitõus. "[Kahjuks] moodustavad ka kulutused alkoholile ja tubakatoodetele Eesti leibkondade kogueelarvest märkimisväärse osa," tõdes ta.
Samas leiab majandusanalüütik, et alanud aastal peaks inflatsioon siiski jääma tagasihoidlikumaks. "Võrreldes möödunud aastase tipuga on näiteks nafta kaotanud oma väärtusest ligi 40 protsenti ja see mõjutab ka teiste energiakandjate hinda," märkis ta.
Toiduainehindasid võib analüütiku arvates mõnevõrra kasvatada mullune põud, kuid teisalt aitab seda kompenseerida odavam kütus. Vähetähtis pole tema sõnul ka see, et valitsus loobus täiendavast aktsiisitõusust.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes tõusid 3,4 protsenti. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad samuti 3,4 protsenti.
