Samas tuleb märkida, et teisest pensionisambast lahkuda kavatsejatest on rahapaigutamises ebakindlad tervelt 34 protsenti ning vaid kümnendik tunneb end investeerimisvaldkonnas tugevalt. Omal käel investeerida soovijatest ligi pooled vajavad ka panga nõuandeid, mis näitab, et iseotsustamise võimaluse kõrval peetakse oluliseks professionaalide tuge. Tuntakse vastutust oma tuleviku kindlustamise eest ja seetõttu ei loodeta ainult iseenda investeerimisteadmistele ja -oskustele,“ ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.
Vastanutest 26 protsenti tõi esile, et reformi läbiviimise positiivne tagajärg on ka see, et pangad ja fondihaldurid ei hoia klientide raha pensionifondides kinni. Nimetati ka majanduslikke mõjusid laiemalt: 14 protsendi arvates toetab pensionireformi najal suurenev tarbimine majanduskasvu ning 13 protsenti oli nõus, et riigil on rohkem raha kulude nagu näiteks praeguste pensionite katmiseks.
31 protsenti vastanutest ei leidnud pensionireformis ühtegi positiivset külge.
Oktoobris korraldatud küsitlusele vastas üle 800 SEB teise samba pensionifondide kliendi.
