Pärast alkoholist põhjustatud surmajuhtumeid Iraanis ja Indias tegi Maailma Terviseorganisatsioon avalduse, et murda müüti, nagu mõjuks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse välispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.
Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusnähtude ilmnemisel. Kuigi see võib esialgu näiliselt enesetunnet parandada, on sel mõjusid, mis võivad haiguse kiirel ägenemisel organismi hoopis kurnata näiteks mõjutab alkohol vere hüübimist, tõstab vererõhku ja suurendab pulsi sagedust.
Alkoholitarvitamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele mitmel viisil, näiteks vähendab paljude vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning häirib seega soolestikus tervislike ja ebatervislike bakterite tasakaalu ning nende koostööd immuunsüsteemiga.
Lisaks näitavad uuringud, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab ülemiste hingamisteede immuunsüsteemi rakk, muutes inimese viiruste suhtes vastuvõtlikumaks. Nii võib suureneda kopsupõletiku, ägeda respiratoorse sündroomi ja tuberkuloosi risk.
Tervishoiuspetsialistid on mures selle pärast, et Covid-19 eriolukorra tõttu napsitavad inimesed kodus rohkem ja nende vaimne tervis halveneb. Eriti haavatavad on need, kel on varem olnud meeleolu- ja unehäireid, kes on olnud kimpus ärevuse ja depressiooniga või kel on raske alkoholitarvitamist kontrolli all hoida.
Muutunud töörutiin ja ebakindlus tuleviku ees põhjustavad lisa probleeme paljudele. On oluline, et inimesed teaksid peamisi eneseabi põhimõtteid, kuidas oma vaimset tervist hoida. Tähtis on meelde tuletada, et alkohol on psühhoaktiivne aine, mis suurendab depressiooni, ärevuse, hirmu ja paanika sümptomeid. Seetõttu peaksid kõik alkoholitarvitajad hoolsalt kaaluma, enne kui tõttavad oma enesetunnet „kiire lõõgastaja“ abil leevendama. Alkohol ei aita stressiga toime tulla ei lühikeses ega pikas perspektiivis.
Alkoholitarvitamine ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde: halvenevad suhted lähedaste või tööandjaga, tehakse ebaadekvaatseid otsuseid, suureneb risk sattuda õnnetustesse ning mõnikord võib vallanduda ka vägivaldne käitumine.
