Kõigist patsientidest veidi üle 37% viibis ravil piirkondlikes haiglates, 32% keskhaiglates ja rohkem kui viiendik üldhaiglates. Nii eri- kui õendushaiglates oli kolm protsenti kõigist haiglaravile võetutest ning alla kahe protsendi hospitaliseeritutest said ravi kohalikus või taastusravi haiglas.
Kolmanda kvartali jooksul raviti haiglates keskmiselt kaheksat inimest ühe ravivoodi kohta ja ühe patsiendi ravi kestis veidi kauem kui kaheksa päeva. Ühe aktiivravivoodi kohta osutati statsionaarset tervishoiuteenust keskmiselt 11 patsiendile ning ravi kestis aktiivravivooditel keskmiselt ligikaudu kuus päeva. Haiglaliigiti on ravi kestus kõige lühem keskhaiglates ning pikim, ligikaudu 26 päeva, õendushaiglates. Õendushaiglatest järgmised on kohalikud haiglad, kus üks patsient veedab keskmiselt 20 päeva.
Kasutusel olevate ravivoodite koguarvust moodustasid õendusabi voodid 27%, aktiivravivoodid 61%, 2% tuberkuloosi ja 10% psühhiaatriliste haiguste raviks mõeldud voodid.
Selle aasta kolmanda kvartali lõpus töötas Eestis 59 haiglat, mis on kahe võrra vähem kui eelmises kvartalis. Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise lõpetas kolm õendushaiglat ning tööd taasalustas üks kohalik haigla.
Tänavu 30. septembri seisuga oli Eesti haiglates kasutusel 7387 ravivoodit, mida on üle 300 võrra rohkem kui aasta varem.
