Toetus Euroopa Liidule püsib samal tasemel, toetus eurole on tõusnud viimaste aastate kõrgemale tasemele, selgub uuringust.
Novembris toetas 74 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liitu kuulumist, võrreldes mullu oktoobris läbi viidud samalaadse uuringuga ei ole toetus Euroopa Liidule muutunud, teatas riigikantselei BNS-ile.
Uuringufirma Faktum ja Ariko küsitluse andmeil on toetus euro kasutamisele Eestis tõusnud 63 protsendini, mis on alates 2005. aastast kõige kõrgem näitaja.
“Eesti usaldab Euroopa Liitu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves küsitluse tulemuste kommentaariks, teatas presidendi kantselei. "Läbi aastate, kõigi sisepoliitiliste jamade kiuste, ei ole meie poliitikud opositsioonis või valitsuses ajanud üldiseid majandusraskuseid Euroopa Liidu kaela ning tuleb au anda, et neil on sellist julgust olnud. Riikides, kus poliitikud käituvad vastupidiselt, on Euroopa Liidu toetus sootuks madalam,” ütles Ilves kolmapäeval riigikantselei seminaril, kus räägiti kümne aasta möödumisest Eesti ühinemisläbirääkimiste lõpetamisest Euroopa Liiduga.
Ilves pidas oluliseks, et toimima hakkaks EL-i siseturg, eriti just digitaalne, ning teenuste vaba liikumine. Seejuures nimetas ta murettekitavaks rahvusprotektsionistlikku mõtlemist ühenduse mõnes lõunapoolses riigis. Ka toetas Ilves Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide Atlandi-ülest vabakaubanduspiirkonna ideed.
Riigipea Eestil Euroopa Liidu eesistumise ajal 2018. aastal võtta kogu ühendust puudutavateks teemadeks e-teenused, küberkaitse ja arvutiseerimise laiemalt. “Eestil on võimalus võtta oma eesistumise valdkonnaks teema, milles oleme ise tugevad ja millega saame ka teisi järele tõmmata,” sõnas ta.
Euroala ja Euroopa Liidu tuleviku kindlustamiseks peab 83 protsenti Eesti elanikest vajalikuks tihendada liikmesriikide koostööd. Eesti tegutsemist Euroopa Liidus peab edukaks 51 protsenti vastanutest. Eesti eesmärkidega Euroopa Liidus väidab end hästi või üldiselt kursis olevat 36 protsenti küsitletutest.
Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse Eesti kõige olulisemateks eesmärkideks põllumajandustoetuste ühtlustamist ( 28 protsenti) ja Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Balticu ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist (26 protsenti).
Riigikantselei tellimusel tehtud uuringu eesmärk oli mõõta Eesti elanike toetust Euroopa Liidule ja eurole ning kursisolekut valitsuse Euroopa Liidu suunalise tegevusega.
Faktum ja Ariko viis küsitluse riigikantselei tellimuse läbi 9.-30. novembrini, küsiteledes telefonitsi viitsadat 15-74 aasta vanust Eesti elanikku.
