Tööandjad: riik peab enam väärtustama töökohti loovaid investoreid
Hoolimata poliitikute ja ministeeriumide kõlavatest eesmärkidest ja sõnavõttudest, hakkab Eesti muutuma oma seaduste ja eeskirjadega ettevõtjale üha ahistavamaks. Seadusloome on tihti pealiskaudne ja arusaamatu. Riiki juhitakse nelja-aastaste tsüklitena, märgitakse manifestis.
Peale selle rõhutavad tööandjad seda, et riik peaks enam väärtustama töökohti loovaid investoreid ning andma neile selge sõnumi, et nad on Eestisse oodatud. "Investorid, kes loovad uusi töökohti, vajavad selget sõnumit, et riik väärtustab nende investeeringuid Eestisse. Viimaste aastate suundumused on näidanud vastupidist: investeeringuid teha on üha keerulisem. Pidevalt muutuv õiguskeskkond pärsib investeerimist. Eestisse investeeritakse järjest vähem," kirjutavad tööandjad.
Seejuures leiavad tööandjad, et riigiettevõtlus on liigselt vohamas. Nimelt kuulus 2017. aastal riigile või kohalikele omavalitsustele 250 ettevõtet.
Riik otsustab tööandjate hinnangul ise teenuseid, mida see võiks tellida erasektorilt, ja sekkub turu toimimisse liigse regulatsiooniga. "Osa tasulisi teenuseid kultuuri ja ühistranspordi valdkonnas doteerib riik lisaks maksumaksja rahast. Nii ei lase riik kasvada vaba turumajanduse tingimustes nende teenuseosutajate konkurentsivõimel piisavale tasemele selleks, et nad tuleksid toime iseseisvalt," märgivad tööandjad.
Tööandjate hinnangul on riigi osalus ettevõtluses põhjendatud ainult siis, kui see investeerib ettevõtlust soodustavasse taristusse, või siis, kui erasektor ei tule ettevõtlusega üksi toime.
Kuid seejuures on tööandjate hinnangul riigireform saanud lõppeval valitsemisperioodil haldusterritoriaalse reformiga hea alguse ning antud tööd tuleb põhjalikult jätkata.
Tööandjad teevad riigile ettepaneku leppida kokku riigireformi pikaajalisemas sisus, eesmärkides ja ajakavas. Lisaks vähendada avaliku sektori poolt pakutavate teenuste hulka ning selle kaudu avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul vähemalt 3000 inimese võrra aastas ning mõõta ja avaldada tulemusi kord aastas.
Seejuures teevad tööandjad riigikogule ettepaneku mitte võtta eelnõusid menetlusse ilma väljatöötamiskavatsuse, põhjaliku mõjuanalüüsi ja partnerite kokkuleppeta.