Tööandja saab töötasu jätkuhüvitist juunikuu eest taotleda kuni 31. juulini. Varasema töötasuhüvitise meetmega võrreldes on hüvitise maksmise tingimusi kitsendatud.
Kohustusliku kriteeriumina peab ettevõtte käibe või tulu langus olema vähemalt 50 protsenti võrreldes eelmise aasta juuni käibega või tuluga. Seniste kriteeriumide järgi pidi käibe kukkumine olema vähemalt 30 protsenti.
Jätkuhüvitist makstakse töötajale, kelle töömahtu või töötasu on vähendatud ühes kuus kuni 800 eurot brutosummana. Jätkuhüvitist makstakse üldjuhul 50 protsenti töötaja brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Ühelt kuult kahele pikenev aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada ilma, et peaks jätkuhüvitise töötukassale tagastama.
Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.
Jätkuhüvitist saab taotleda töötukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse 45 miljoni ulatuses töötuskindlustusvahenditest ja maksimaalselt kuni 36 miljoni euro ulatuses valitsuse reservist.
Valitsus kehtestas töötasu hüvitise tööturuteenuse seoses eriolukorraga, kui paljude tööandjate igapäevane majandustegevus oli häiritud, käive ja tulud järsult langenud ja töötajatele töö tagamine ning töötasu maksmine raskendatud.
Töötasu hüvitist said tööandjad kasutada kahe kuu osas perioodil 1. märtsist kuni 31. maini.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka tööturukoolituse ja kvalifikatsiooni saamise toetusmeetmete töötajatele suunatud osa.
