Valehäireks peetakse üldjuhul seda, kui valvesüsteem annab justkui asjatult häiret. Näiteks ajab kass süsteemi häiresse, patrull sõidab kohale ja klient saab selle eest arve. G4S-i standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala kinnitusel on selle vältimiseks aga lahendus olemas – selleks on loomakindel andur, mille saab seadistada nii, et kuni 25-kilone loom võib vabalt ringi liikuda, ilma et süsteem häiresse läheks.

"Kui me kontaktisikut kolme minuti jooksul kätte ei saa ning häireteadet ei annulleerita, sõidab meie patrull olukorda kontrollima," selgitas Pärjala ja lisas, et ükskõik mis häiret valvesüsteem annab, püütakse esialgu kliendiga ühendust saada.

Ka meie soovime, et patrull ei sõidaks pannkoogihäire peale välja, vaid saaksime ressurssi suunata sinna, kus seda päriselt on vaja.

Üldiselt ongi valehäired inimese enda põhjustatud. Tehnilisi eksimusi ei tohiks esineda, kui süsteem saab korrapäraselt hooldust ja asub õiges keskkonnas. Näiteks ei ole hea, kui valvetehnika on niiskes ja külmas suvilas, kus temperatuur on nullkraadi juures. Kord aastas võiks lasta ka tehnikul valvesüsteem üle vaadata. Lisaks üldisele hooldusele vaatab ta üle ka aku mahutavuse.

"Kui sülearvutil on juhe taga, siis sa ei tea, kaua aku vastu peab. Valvesüsteemiga on samamoodi. Selleks et süsteem kaitseks sinu kodu ka voolukatkestuse korral, on vaja aku mahutavust kontrollida ja vajadusel see välja vahetada," selgitas Pärjala. 

Valvesüsteemiga võib muresid esineda ka siis, kuid kodune keskkond on oluliselt muutunud. Mööbli ümbertõstmisel tuleb veenduda, et liikumisandurid ei jääks näiteks kapi taha peitu. Vastasel juhul ei anna need ei vale- ega õigeid häireid.

"Ka õhksoojuspump võib tekitada valehäireid. Mõnel juhul tuleb andurid siis ümber tõsta," tõi Pärjala välja veel ühe asja, millega arvestada.

Kõigele vaatamata tasub valveteenuse lepingusse lisada vähemalt kolm kontaktisikut. Kui turvafirma ei saa kliendiga ühendust, saab ta helistada teisele või kolmandale isikule.

Pärjala sõnul tasub kindlasti suhtuda igasse häiresse täie tõsidusega. Nii oli Valgas hiljuti tulehäire, mille puhul esmaseks kontaktiks märgitud pereisaga G4S-i juhtimiskeskus ühendust ei saanud, kuid teiseks kontaktiks märgitud mehe abikaasa esialgu patrulli reageerimist ei soovinud ja lubas ise asja kontrollida.

Laekusid uued tulehäired, mille peale võttis juhtimiskeskus naisega taas ühendust ja jõuti arusaamale, et patrull tuleks siiski välja saata – lõpuks päästeti korterist mees koos kaheaastase lapsega.