Naiste ajateenistuse pooldajate seast omakorda pea pooled on seisukohal, et naiste ajateenistus peaks toimuma noormeestega samadel tingimustel.
Kolme aasta eest naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist ning alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest, ilmnes riigikaitse teemalisest uuringust, mille viis läbi Turu-uuringute AS.
Tänavu märtsis läbi viidud küsitluses pidas naiste ajateenistust kindlasti vajalikuks 18 ning pigem vajalikuks 39% vastanutest. Mullu oktoobris tehtud küsitluses arvas nii vastavalt 15 ja 36%.
Uuringu koostajad märgivad, et eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 68, siis venekeelsetest vaid 35%. Naiste vabatahtliku ajateenistuse pooldajate osakaal on seekord kasvanud 50% kõrgemale ka vanematest vanusegruppides.
Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsisid uuringu koostajad ka seda, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti:
- kohustuslik ajateenistus,
- ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning
- ajateenistus eriprogrammi järgi.
Kui varem on alati domineerinud arvamus, et naised võiksid läbida ajateenistuse eraldi programmi järgi, siis nüüd arvas 48%, et naiste ajateenistus peaks toimuma noormeestega samadel tingimustel.
Turu-uuringute AS küsitles märtsis kaitseministeeriumi tellimusel 1203 Eesti elanikku, kes olid vähemalt 15-aastased.
