TNS Emori Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust selgus, et üle poole elanikest ei ole tuleva aasta alguses toimuvatest kontonumbri ning makse- ja otsekorralduste muudatustest teadlikud, teatas Eesti Pank.
Nii pangad kui ka ettevõtted on kliente eelseisvatest muudatustest aktiivselt teavitanud, kuid reaalselt toimuvad muudatused alles uuel aastal, kui kontonumber pikeneb ja riigisisene otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega.
Et muudatustega harjumine sujuks ladusalt, on oluline, et inimesed pööraksid eelolevatel kuudel tähelepanu pankade ja ettevõtete edastatavale infole ja teadvustaksid, milliste muudatustega peab lähiajal maksete tegemisel arvestama.
Samuti tasutakse uuringu kohaselt makseid jätkuvalt üha enam pangakanalite abil. Arvete tasumisel kasutab püsi- ja otsekorraldusi 70 protsenti ja internetipanka 62 protsenti Eesti elanikest. Panga- või postkontorites ja teenusepakkuja juures teevad makseid vaid 22 protsenti inimestest, möödunud aastal tegi seda 33 protsenti.
Sularahas saavad täielikult või osaliselt sissetulekuid 4 protsenti inimestest, mis on poole vähem kui kaks aastat tagasi. Uuringu kohaselt on sularahas sissetuleku saajate osakaal kõige suurem Ida-Eestis.
Need, kes tasuvad ostude eest nii maksekaardiga kui ka sularahas, on hakanud enam kasutama kaardimakseid. Kaardimaksete jätkuvat kasvu kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt tehakse Eestis 17 protsenti enam kaardimakseid kui kaks aastat tagasi ja kaardimaksete koguarv ulatub päevas keskmiselt umbes 600 000 makseni.
Ostude eest vaid sularahas tasuvate leibkondade osakaal on endiselt 12 protsenti, mis on võrreldes kahe aasta taguse ajaga püsinud samal tasemel. Sularaha kasutavad enim pensioniealised, väiksema sissetulekuga inimesed ja Ida-Virumaa linnade elanikud.
Eestimaalased ostavad järjest rohkem välismaistelt kaupmeestelt interneti vahendusel – kahe aasta jooksul on ostjate arv kahekordistunud ja teenust on kasutanud ligi veerand Eesti elanikest. Ostude eest tasutakse peamiselt maksekaardiga või PayPali vahendusel, vastavalt 46 protsenti ja 36 protsenti inimestest.
Kümnendikul Eesti elanikest on praegu või on olnud pangakonto teises riigis. Seda on peamiselt kasutatud või kasutatakse välismaal õppimise või töötamise ajal ja need inimesed on enamasti kõrgema sissetulekuga, see tähendab isikliku sissetulekuga vähemalt 900 eurot.
