TNS Emori uuringust "Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2012" selgub, et iga teine Eesti 15–74-aastane elanik ehk umbes 481 000 inimest on mänginud hasartmänge raha peale.
Mänginute hulgas on kõige populaarsemad hasartmängud pokker, kasiinomängud ja loterii internetis ning väljaspool internetti turniirid kasiinos.
Hasartmänge mängivad enim nooremad ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Eestlased mängivad eelkõige loteriid.
Uuringust selgus, et hasartmänge mängivad ka noored, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha. Üheksa protsenti 15-20 aastastest on mänginud internetikasiinos pokkerit, tavalises kasiinos on mänginud kaks protsenti. Väljaspool internetti on 26 protsenti 15-aastastest mänginud loteriid ja viis protsenti 15-aastasi on teinud seda internetis.
Probleemidega mängijate hulk on kahe aastaga mõnevõrra vähenenud. Kui 2010. aastal oli selliseid mängijaid 13 protsenti, siis nüüd on neid mängijatest 10 protsenti ja Eesti elanikest viis protsenti ehk umbes 52 000 inimest. Mängijate seas kuuluvad riskirühma enim ehk 17 protsendiga mehed ja kuni 19-aastased mängijad, 12 protsendiga 20-29- ja 30-39-aastased mängijad, 16 protsendiga töötud ning 14 protsendiga muude rahvuste esindajad.
Tõenäoliselt patoloogilised mängijad kogevad enam probleeme: nad panustavad ühel mängupäeval keskmiselt üle 70 euro, on mänginud planeeritust suurema summa peale, on peitnud või varjanud mängimisele viitavaid tõendeid, on puudunud töölt/koolist oma mängimisharjumuse tõttu. Samuti on teised inimesed kritiseerinud selliste mängijate mänguharjumusi ja ka mängijad ise on öelnud, et neil esineb probleeme.
Neli protsenti mängijatest, sealhulgas 75 protsenti tõenäoliselt patoloogilistest mängijatest vastas, et neil on esinenud seoses raha peale mängimisega probleeme: 52 protsenti nendest ei ole kuhugile pöördunud, 19 protsenti lasid endale mängukeelu kehtestada ja neli protsenti pöördusid psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtule.
Raha peale mänginute ja mittemänginute suhtumine piirangutesse on sarnane. Mõlemad rühmad teavad, et kasiinomänge ja pokkerit võib mängida alates 21. eluaastast ja peavad seda vanusepiirangut mõistlikuks, leiavad et pokker peab olema sama rangelt reglementeeritud kui teised kasiinomängud ning et riik peaks litsentseerimata internetikasiinodesse suhtuma maksimaalse rangusega.
Uuring viidi läbi tänavu juunist oktoobrini ja selle raames vastas küsitlusele 3519 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.
Uuringu tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, seda finantseeris rahandusministeerium ning toetasid Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, AS Eesti Loto ja AS Pafer .
