Möödunud aastal moodustas Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12 protsenti. Võrreldes 2014. aastaga kasvas see kolmandiku võrra.  

Eri riikide ja piirkondade naisettevõtlust analüüsivast raportist selgub, et naiste aktiivsus ettevõtluses kasvab nii Euroopas kui kogu maailmas. Globaalselt kasvas möödunud aastal naiste ettevõtlusaktiivsuse näitaja (TEA indeks ehk naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus) võrreldes 2014. aastaga 10 protsenti. Sama näitaja Eestis oli 11,7, Lätis 9,6, Soomes 5,6 ja Saksamaal kõigest 3,1 protsenti.

„Eestis tunnetavad naised ettevõtet luues enam uusi ärivõimalusi. Umbes 80 protsendil juhtudel on naised ettevõtlusega alustanud võimalustest lähtuvalt ja vaid 20 protsendil juhtudel vajadusest sunnituna. Vajadus- ja võimaluspõhise naisettevõtluse vahekord on Eestis ja Lätis sarnane Soome ja Saksamaaga ning jälgib arenenud riikide mustrit,“ kommenteeris vastvalminud uuringu tulemusi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Euroopas üldiselt on naised ettevõtlusega alustamise võimaluste suhtes varasemast ka optimistlikumad.   

Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas raporti andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes. „Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas see on hästi seletatav üldise trendiga, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt,“ selgitas Danilov.

Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste hulk, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad lähiajal alustada. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam ettevõtlusega kaasnevaid riske.  

Populaarsemad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad, on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine, nagu finants, raamatupidamine ja administreerimine. Tegutsemine FIE või vabakutselisena on Eestis naiste seas viiendiku võrra vähem levinud kui meeste seas, moodustades 5,7 protsenti naisettevõtjatest. Maailma kõrgeimad vastavad näitajad on Prantsusmaal, Hollandis ja Norras, kus kolmandik või isegi pool naisettevõtjatest on vabakutselised.

Raport toob esile, et enam kui kolmandik Eesti alustavaid naisettevõtjaid on orienteeritud innovatsioonile ja ettevõtluse kasvule, plaanides värvata uusi töötajaid ning alustada ekspordiga. Samas on Eestis võrreldes teiste võrdlusriikidega kõrgem äritegevuse katkestamise näitaja.

Arenguseire Keskus on arenguseire seaduse alusel riigikogu juurde loodud sõltumatu üksus, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ja arengustsenaariumite koostamine. Arenguseire Keskus on GEM-konsortsiumi partner ning tegeleb muu hulgas ka GEM-küsitluste läbiviimisega Eestis. 2017. aastal läbi viidud küsitluse tulemused avalikustatakse järgmise aasta veebruaris.