TNS Emori korraldatud uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toidukvaliteedimärkide Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse tuntuse kohta tarbijate seas näitas, et vähemalt ühte kahest märgist on märganud 89 protsenti Eestimaa elanikest, eelmisel aastal oli see osakaal 88 protsenti.
Toidukvaliteedimärkide üldine tuntuse tase on tasapisi ja stabiilselt kasvanud. Märke märgatakse eelkõige toote pakendil, aga ka reklaamides.
Kahest märgist tuntum on pääsukesemärk Tunnustatud Eesti Maitse, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele. Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana eeskätt eestlaste ja kõrgharidusega elanike seas.
Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad ja otsivad rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed.
Mitte-eestlaste seas on märkide üldine tuntus samuti aasta-aastalt kasvanud. Tänavu oli üldine tuntus mitte-eestlaste seas 74 protsenti, eelmisel aastal oli see näitaja 68 protsenti. Piirkondadest jäävad muu Eesti tasemele alla Virumaa ja Tallinn, mis on seletatav mitmerahvuselise rahvastiku koosseisuga.
Märgistusega toodete eelistamine on jätkuvalt kõrge. Ligi 80 protsenti märkidega tuttav olevatest vastajatest väidab end alati või mõnikord märkidega tooteid eelistavat. See trend on püsinud 2006. aastast alates. Tunnustatud Eesti Maitse märgistusega toidukaupu eelistab alati ligi viiendik vastajatest.
Uuringu tulemused aga räägivad sellest, et noored ei oska veel kvaliteedile tähelepanu pöörata ja nii mängibki keskmisest väiksemat rolli märgistus just noorte, alla 25-aastaste tarbijate jaoks.
Ristikumärki Tunnustatud Maitse tajutakse eeskätt Eesti päritolule, toote kvaliteedile ning kohalikule toorainele viitavana, ehkki ristikumärgi taotlemisel pole tegelikult põhitooraine kodumaisuse nõuet ja märk näitab toote kõrget kvaliteeti, mida on hinnanud toidueksperdid. Ristikumärgi puhul on tuntuse kasv olnud tänavu kiirem – märgi märkamine on tõusnud kogu uuringuperioodi kõrgeimale tasemele 68 protsendini.
Usaldus EPKK kvaliteedimärkide vastu püsib kõrge – üheksa inimest kümnest peab märke täiesti või pigem usaldusväärseks. Keskmisest veidi kõrgem on märgistuse usaldamise tase kõrgema haridusega inimeste, eriti aga naiste seas.
EPKK on toidukvaliteedimärke välja andnud 1998. aastast alates. Tooteid hindavad toiduainetööstuste, teadusasutuste ja -laborite erialaspetsialistidest koosnevad ekspertkomisjonid. Eksperdid on saanud hindamiseks kojalt vastava koolituse. Hindamine toimub väljatöötatud kriteeriumide alusel pimetestil, ekspertide isiklikud maitse-eelistused arvesse ei lähe. Kvaliteedimärgiga toodete kvaliteeti kontrollitakse lisaks põhihindamisele litsentsilepingu kehtimise ajal ka jooksvalt, et tagada märgiga toodete läbivalt kõrge kvaliteet.
Pääsukesemärk Tunnustatud Eesti Maitse antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk Tunnustatud Maitse antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.
Uuringu kvaliteedimärkide tarbijate teadlikkuse kohta tellis tänavu oktoobris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Uuringus osales 1000 Eestimaa elanikku vanuses 17–74 eluaastat.
Tallinna toimetus, +372 610 8822, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Baltic News Service
