"Siiani ei ole olnud Eesti elanike liikuvusest ja liikumisviisidest tervikpilti, sest need on seni keskendunud mootorsõidukite liiklusele. Transpordiamet peab oluliseks tervikpilti, kuidas ja millega Eesti inimesed liiguvad ja mis roll on erinevatel liikumisviisidel, sealhulgas jalgsi ja jalgrattaga liikumistel," selgitas transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Kati Tamtik.
Uuringust selgus, et enamus 7–14-aastastest kooliõpilastest liigub kooli muul moel kui autoga – linnaelanike hulgas ligi 75 protsenti, ja maaelanike hulgas ligi 52 protsenti liigub kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Jalgsi liikumistel on ülioluline roll nii kooliealiste kui ka eakate hulgas nii linnas kui ka maal.
Samuti see, et suurimad autokasutajad on 30–60-aastased, kuid ka selles elanikkonnagrupis on auto igapäevane peamine liikumisviis vaid 60 protsenti elanikkonnast. Ligi 21 protsenti linnas ja 10 protsenti maal elavatest leibkondadel pole kasutusel ühtegi autot. Ligi 27 protsenti 60–80-aastastest elab leibkondades, kus pole autot.
Seni on transpordiamet olnud eelkõige sõidukite ja liiklussageduste arvepidaja – kogunud infot ainult autoga liikujate või bussisõitjate kohta ning jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikujate vajadused on jäänud seni tahaplaanile.
Uuringu andmestik on oluline täiendus teistele andmestikele – näiteks mobiilpositsioneerimise ja liiklussageduse andmestikele, kust ei tule välja liikumiste eesmärgid, jalgsi- ja jalgrattaga liikumised ega see, kuidas näiteks liiguvad ilma autota leibkonnad.
Liikuvusuuring tugineb liikumispäevikutel ja annab ametile olulist infot erinevate elanikkonnagruppide liikumistest, liikumisviisidest ja liikumiste eesmärkidest ja liikuvust mõjutavatest teguritest. Sarnaseid uuringuid on varem tehtud ainult Tallinna elanike ja Harjumaa kohaliku omavalitsuse (KOV) elanike kohta.
