Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi sõnul tagab Elektrilevi elektri jõudmise iga koduni ja teeb kõik, et see toimuks tõrgeteta, investeerides igal aastal miljoneid eurosid varustuskindluse parandamisse. „Soovime aga senisest rohkem pöörata tähelepanu ka ennetustööle, et pakkuda inimestele tuge ning teadmisi koduseinte vahele jääva elektrisüsteemi korrashoiule, mis on iga koduomaniku enda vastutus. Paraku peitub rikkis elektrisüsteemis palju ohte, mille ennetusega tasub tegeleda juba täna,“ ütles Mihkel Härm.
Päästeameti 2022. aasta statistika näitab, et mullu sai 252 hoone tulekahju alguse elektrist ning neist vähemalt 222 puhul oli tegemist elektripaigaldise või elektriseadme rikkega.
Elektrist algavad tulekahjud tekivad sageli vananenud või ülekoormatud juhtmestiku, pistikupesa või kaitseseadme halva kontakti ning pistikupesa sädelemise tõttu. Vahel on tulekahju puhkemise põhjus ka see, et elanik ise on teinud elektritöid ning vastavatest oskustest on jäänud vajaka. Kodumasinate puhul saab tulekahju kõige sagedamini alguse külmkapist, pesumasinast, veeboilerist, televiisorist või elektripliidist.
„Statistika näitab, et elektrist tingitud tulekahjude arv on tõusnud ja see on kurb tendents,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. „Elektriseadmete kasutamisel ja elektrisüsteemi puhul tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Ka kodumasinatel on eluiga ning amortiseerunud seadmeid kasutada ei tohi. Kui kodumasinat saab siiski remontida, tuleb see töö jätta vastava spetsialisti hooleks, sest vaid siis saab olla kindel, et töö on tehtud korralikult ning remonditud süsteemid ja seadmed ei kujuta ohtu. Kindlasti ei tasu vastavate oskusteta inimestel endil hakata elektriseadmeid ja -süsteeme remontima,“ lisas Usin.
Ka kodunõustamiste käigus näeme, et paljudes kodudes on elektrisüsteemid pärit sügavast nõukogude ajast. Sageli on need ajaga ohtlikuks muutunud ja vajavad väljavahetamist,
rääkis ennetustöö osakonna juhataja.
Elektrilevi kodulehel on olemas mugav võimalus saada esmane kiire digikonsultatsioon ilma elektrikut tellimata.
Koduse elektrisüsteemi põhjalikuks hindamiseks on võimalus tellida elektriaudit. Mida saab mugavalt teha näiteks Eesti Energia kodulehelt.
Lisaks kodusele elektrisüsteemile tuleb tähelepanelik olla ka kodust lähemal ja kaugemal asuvate elektriliinidega, sest nende juures juhtuvad õnnetused on eriti raskete tagajärgedega.
Eleringi liinide käidu talituse juhi Andrus Veeleiu sõnul on kõrgepingeliinide läheduses vaja alati ohust teadlik olla. „Tavapärasel liikumisel liinikaitsevööndis ja liinide ning mastide all ohtu ei ole, kuid kohe, kui tegemist on mõne töö tegemisega, nt põllutööd traktoriga, või ehitustööd, kus suured veokid liiguvad liinide all, tuleb veenduda, et õhuliini ja masina vahemaa oleks ohutuks töötamiseks piisav.“
Kui on kahtlus, et õhuliini juhtmed on liini alt läbi sõitva masina jaoks liiga madalal, tuleb kindlasti töö tegemine kooskõlastada liinivaldajaga.
„Kõrgepingeliinidega seotud õnnetusi juhtub vähem kui koduse elektriga seotud õnnetusi, kuid need võivad olla sedavõrra raskemad, kuna tegemist on ikkagi kõrgepingega,“ märkis Veeleid.
„Selleks, et liinist elektrilöök saada, ei pea isegi juhtme vastu minema, piisab juba 2,5 meetrisest vahemaast,“ lisab ta hoiatuseks ning toob näiteks ka jaanilõkked ning grillihooajal piknikul süüdatud lõkked, mis elektriliini all tehtuna võivad kerkiva suitsusamba tõttu anda lõkke ääres olijatele ohtliku elektrilöögi.
Elektrilevi, Elering ja päästeamet korraldavad mais teavituskampaania, et parandada elanike elektriohutuse alaseid teadmisi ning jagada praktilisi nõuandeid oma kodu elektrisüsteemide hindamiseks ning parandamiseks. Kampaaniat saab näha Delfis ning kuulda Star FM-is ja Sky Plus raadiotes maikuu jooksul. Kampaania keskendub kodustele ohtudele ning õues, elektriliinide all varitsevatele ohtudele. Inimesed saavad testida oma kodu ja elektrialaseid teadmisi nii Elektrilevi kui Eleringi kodulehtedel.
