Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel mitte rahuldada Nord Stream AG taotlust mereuuringuteks Eesti majandusvööndis.
Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel nõustuda välisministeeriumi ettepanekuga jätta uurimisluba väljastamata, tuginedes majandusvööndi seadusele.
Seadus sätestab, et uuringuks nõusoleku andmisest võidakse keelduda, kui uuring annab informatsiooni Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta või kui uurimisplaan näeb ette puurimist mandrilaval, lõhkeainete kasutamist, kahjulike ainete merre heitmist või ohustab eluta või elusloodusvarade säilitamist muul viisil, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Välisministeerium konsulteeris teiste ministeeriumitega ning ameti- ja teadusasutustega, et selgitada välja uuringute lubatavus ja tingimused. Otsuse loa andmiseks või loa andmisest keeldumiseks teeb välisminister oma käskkirjaga.
Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeva keskpäeval valitsuse pressikonverentsil, et tõenäoliselt on välisminister Urmas Paet selle käskkirja juba allkirjastanud ja Nord Streamile vastuse teele saatnud. Ansip märkis, et Nord Stream võib saada uurimistööde käigus infot Eesti loodusressursside kohta, kuid Eesti huvi on saada sellist infot esimesena. Ta lisas, et kuigi Nord Stream taotluses puurimiseks luba ei taotlenud, võib uurimistööde iseloom seda siiski nõuda.
Nord Stream AG esitas välisministeeriumile taotluse Eesti majandusvööndi uurimiseks tänavu 22. augustil 2012. Uurimistaotlusele vastamiseks on aega tänavu 22. detsembrini.
Keskkonnaministeerium on märkinud välisministeeriumile edastatud arvamuses Nord Streami uuringutaotluse kohta, et uuringute käigus võib ettevõte omandada infot Eesti maavarade ja nende kasutusvõimaluste kohta.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänavu augustis pärast uuringuloa taotluse esitamist riigile, et olukord pole võrreldes eelmise Nord Streami uuringuloa taotlusega muutunud ning ta ei näe põhjust, miks peaks olema muutunud valitsuse seisukoht gaasijuhtme uuringute osas. Samas märkis ta, et riik menetleb taotlust vastavalt kehtivale korrale ja ta ei hakka ennustama, millise otsuse valitsus seekord langetab.
Nord Stream avas Läänemere-aluse gaasijuhtme esimese gaasitoru mullu novembris ja teise tänavu oktoobri alguses. Venemaalt Saksamaale kulgeva 1224 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme rajamises leppisid 2005. aastal kokku toonane Saksa kantsler Gerhard Schröder ning Venemaa president Vladimir Putin, seda hoolimata osa Euroopa Liidu riikide vastuseisust.
Nord Stream teatas mais, et viib lähema kaheksa kuu jooksul läbi kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. Analüüs hõlmab ettevõtte kava kohaselt tehnilisi lahendusi, võimalikke trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.
Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.on Ruhrgas on kummalgi 15,5-protsendine osalus ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse ettevõttel GDF Suez on kummalgi üheksaprotsendiline osalus.
