Kuigi kogurahvastik on 2060. aastal veidi suurem (517 miljonit, võrreldes 502 miljoniga 2010. aastal), on see oluliselt vanem – prognooside kohaselt on 30% eurooplastest 65-aastased või vanemad. See, et rohkem inimesi elab kauem, on märkimisväärne saavutus, kuid samas ka oluline väljakutse Euroopa riikide majandusele ja sotsiaalhoolekandesüsteemidele.
Teisest küljest väheneb tööealiste elanike arv – prognooside kohaselt langeb 15–64-aastaste inimeste osakaal 67%-lt 56%-le. See tähendab, et iga pensionäri kohta on varasema 4 tööealise inimese asemel vaid 2.
Demograafilistel muutustel on eeldatavasti tõsised tagajärjed ELi liikmesriikide rahandusele. Võttes aluseks praeguse poliitika, suurenevad rangelt vanusega seotud kulutused (pensionid, tervishoid ja pikaajaline hooldus) 4,1% võrra SKPst. Kui 2010. aastal moodustasid need kulutused 25% SKPst, siis 2060. aastal ligikaudu 29% SKPst. Üksnes pensionikulutused suurenevad aastaks 2060 prognooside kohaselt 11,3%-lt 13%-ni SKPst. Aruandest ilmnevad aga suured riikidevahelised erinevused, mis olenevad suuresti sellest, millised on olnud nende edusammud pensionisüsteemide reformimisel.
Kokkuvõttes kinnitab aruanne seda, et rahavastiku vananemisest tulenevate probleemidega toimetulekuks on vaja otsusekindlat poliitikat.
Vananemise ulatus ja kiirus sõltuvad tulevasest oodatavast elueast, sündimusest ja rändest. Keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil pikeneb prognooside kohaselt meestel 76,7 aastalt (2010) 84,6 aastani (2060) ning naistel 82,5 aastalt 89,1 aastani. Sündimuse puhul on ELis oodata tagasihoidlikku tõusu – 1,71 sündi naise kohta aastal 2060, võrreldes 1,59 sünniga aastal 2010. Kumuleeritud netomigratsiooniks Euroopa Liitu prognoositakse kuni aastani 2060 ligikaudu 60 miljonit.
Euroopa Komisjon
