"Hinnad suurenesid möödunud aastal meil 3,4 protsenti mis on üsna täpselt see, mida aastaks prognoositigi. Võrreldes Euroopa keskmisega kasvasid meil hinnad küll kaks korda kiiremini, kuid midagi hullu selles ei olnud: inimeste sissetulekud kasvasid meil ka tunduvalt kiiremini, nii et inimeste võime tarbida möödunud aastal ei vähenenud vaid suurenes," ütles Vitsur BNS-ile.
Kui jätta kõrvale aktsiiside tõusuga kaasnenud 8,6 protsendi suurune alkohoolsete jookide ja tubaka hinnatõus ning energia kallinemisega seotud hinnatõusud, oli hinnatõus presidendi majandusnõuniku sõnul ülejäänud kaubagruppides, välja arvatud side, kus hinnad alanesid, üsnagi ühtlane.
"Makromajanduslikult tähendab see seda, et meie majanduse konvergents jõuka Põhjalaga jätkus tänu piisavale majandus- ja kiirele sissetulekute kasvule kiires tempos ning et meie ettevõtjad suudavad ka praegustes tööturu tingimustes toime tulla," märkis Vitsur lisades, et Eesti majandus nihkub odava töö tegemiselt järjest enama lisandunud väärtuse tootmisele.
Vitsuri arvates Eesti majandusel tööjõu vaba liikumise tingimustes teist valikut polegi. Tarbijale aga tähendab selline konvergents majandusnõuniku sõnul aga imporditud kaupade järjest paremat kättesaadavust ja paremaid reisimise võimalusi.
Kuivõrd pole näha, et olukord tööjõuturul võrreldes eelnevate aastatega võiks tänavu oluliselt muutuda, siis pole Vitsuri hinnangul alust oodata ka palgakasvu tempo olulist alanemist.Seepärast jääb tema arvates alanud aastal püsima ka palgatõusust põhjustatud ülespoole surve hindadele.
"Loodetavalt siiski väiksemas ulatuses. Kuid kuivõrd lisaks sellele jääb ära ka aktsiiside suurendamise mõju, siis alanud aasta tarbijahinnaindeks peaks siiski jääma mõnevõrra väiksemaks," rääkis presidendi majandusnõunik lisades, et seda siiski tingimusel, et maailma kütuseturul ei juhtu midagi täiesti ootamatut.
