Kevadel, koroonaviirusest tingitud liikumispiirangute ajal hinnati kullerite tööd veelgi rohkem ning jootraha anti heldemini.
Wolt Baltikumi tegevjuhi Liis Ristali sõnul kullerid jootraha ei eelda. “Kindlasti teeb see meele heaks, kui tippi makstakse, aga otseselt ootust ei ole. Tasude süsteem on meil ikka sedasi üles ehitatud, et väärika tasu saavad nad jootrahast sõltumata,” lisas Ristal.
Kullerile saab anda jootraha nii sularahas kui ka läbi äpi tellimuse lõppedes.
Vihmastel ja tormistel ilmadel, kui eelistatakse ise mitte välja minna, on samuti näha, et hinnatakse kullerite tööd rohkem. Sama oli koroonapuhangu tippajal, kui tippi anti pea kaks korda rohkem kui tavaliselt,
sõnas Ristal.
Alati ei ole tänu väljendunud ka rahas. Näiteks on kulleritele jagatud kallistusi, šokolaadi, palaval päeval pudeliga vett ja lapsed on oma joonistusi kinkinud.
Võrreldes lätlaste ja leedukatega annavad eestlased kulleritele rohkem jootraha ning vahe oli esimese poolaasta lõikes pea kahekordne. Viimase paari kuu trende jälgides on vahe aga vähenemas ning eelkõige on jootraha jätmine kasvanud just Leedus.
