Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduskasvu ootused ja eelarveprognoos keskkonna halvenemise tõttu allapoole parandatud. „Meie praeguse teadmise järgi Eesti majanduskasv järgmisel aastal aeglustub 3%-ni, kuid see on jätkuvalt siiski euroala kiireim. Otseselt mõjutab meie majanduskasvu ekspordinõudluse kasvukiiruse kahanemine,“ ütles Ligi. Ministri väitel eristub riigieelarve aluseks olev rahandusministeeriumi majandusprognoos teistest prognoosidest suurema konservatiivsuse poolest. IMF, Euroopa Komisjon ja kommertspangad ennustavad Eestile kõrgemat majanduskasvu. „Järgmise aasta eelarve jääb kindlaks senistele riigirahanduse põhimõtetele. Olulisemaks nendest on tasakaalus või pigem ülejäägis eelarve. Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve eeldatavalt nominaalselt 2,1%-ga SKP-st veel puudujäägis ühekordsetel põhjustel, millest CO2 kvoodi müügituludest investeeringud moodustavad 1,5%. Teise pensionisamba riigipoolne maksete täies mahus taastamine maksab ligi 1% SKP-st,“ selgitas Ligi. Ministri kinnitusel on 2012. aasta eelarve koostatud vastutustundlikult ja peegeldab meie tegelikku jõukusetaset. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (72 SE) . Seadusmuudatuste eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, muutes teksti arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat.

80 poolthäälega võeti vastuvalitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seadus (93 SE) . Seaduse eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni vastavast direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele. Seadus jõustub üldises korras, v a § 1 punkt 19, mis jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril. 1 Riigikogu liige jäi hääletusel erapooletuks.
 
71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (79 SE) . Seadusmuudatustega täiendatakse nimetatud seadust selliselt, et Eestil oleks võimalik teha deklaratsioon vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. Muudatus tagab, et Eestis saab piiriülese elemendiga lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda ühtsest regulatsioonist ja tulevikus ei pea arvestama õigusabilepingutest tulenevaid erisusi.
 
 Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tõstetakse alkoholi aktsiisimäära 5%, samuti muudetakse Eesti Haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust nende seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite hoidmist ja haldamist puudutavas osas. Nii Haigekassa kui Töötukassa rahalised vahendid koondatakse riigikassasse ehk neile kuuluvad pangakontod liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Haigekassa ja Töötukassa on jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium maksab neile vahendite jäägilt intressi. Kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) finantsjuhtimise seaduse muudatused puudutavad KOVide laenupiiranguid ning põhitegevuse tulude mahu ulatuses ülempiiri rakendumise edasilükkamist. Lisaks mainitule tehakse veel terve rida muudatusi eelnõu pealkirjas mainitud seadustes. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku käesolev eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 50 ja poolt 25 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu nõukogu vastavate direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Eelnimetatud direktiivid täpsustavad rahvusvahelise ametiabi andmise ning välisriikidele maksustamiseks vajalike andmete edastamise korda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta ülikooliseaduses ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel, samal ajal kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud viiteid ülikooliseadusele. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Eelnõu koostamisel olid oluliseks sisendiks Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljatoodud probleemid ühisõppekavade avamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on transpordiohutuse suurendamine lennu-, raudtee- ja laevaõnnetuste ohutusjuurdluse korraldamise läbi. Muudatustega tahetakse koondada transpordiõnnetuste ohutusjuurdluse pädevus ning kompetents loodavasse sõltumatusse ning alalisse Ohutusjuurdluse Keskusesse, mille ülesandeks on õnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine. Eelnõu sätestab aluse taolise multimodaalse (mitme transpordiliigi õnnetusi uuriva) juurdluskeskuse loomiseks. Eesti transpordiõnnetuste juurdlus kohandatakse rahvusvaheliselt levinud praktikale, kus ohutusjuurdlust viib läbi sõltumatu juurdlusorgan. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud tehnilised probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu vastava määrusega. Muudatused puudutavad taimetervisenõudeid, taimekaitsevahendite ja taimekaitseseadmete kasutamisega seonduvat.  Eelnõu suunati teisele lugemisele.