Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul täidab valminud seadus aastaid
valitsenud õigusliku lünga ning lõpetab sellega ebamäärase ja
reguleerimata olukorra. „Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed
alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste
reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Ühtse regulatsiooni
kehtestamine tagab selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui
inimestele ning lahendab olukorra, kus kalmistute korrashoid ning
matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast,“ selgitas
minister. „Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt
kehtivad kogu Eestis - näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele
ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.“
Kalmistuseadus kehtestab üleriigiliselt matmise või tuhastamise nõuded
ning reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks
sulgemist.
Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks
sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud
ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele
kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse
pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.
Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata
hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks
siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle
aja jooksul korrastatud.
Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse
seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 m laiune rahuvöönd, millega
reguleeritakse maakasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu
otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.
Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.
Siseministeerium
