Piisava miinimumsissetuleku tagamine on vajalik koheselt, seega ei toeta me soovituse eelnõus toodud tähtaega eesmärgini jõudmiseks 2030. aasta lõpuks, vaid peame vajalikuks kiiremat tähtaega, sest vaesed ei saa oodata soovituste rakendamist 2030. aastani,
märkis Toomsalu sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.
Liit möönab, et nõukogu ettepanek võtta vastu soovitus piisava sissetuleku kohta on vajalik, eriti arvestades praeguseid raskeid aegu kogu Euroopa majanduses. "Soovituse projekt sisaldab palju positiivseid ettepanekuid, sealhulgas, et sissetulekutoetus hõlmaks nii rahalisi kui ka mitterahalisi hüvitisi ning et miinimumsissetuleku tagamise eest vastutavatesse ametiasutustesse on vaja suuremaid investeeringuid," tõi Toomsalu välja.
Veel toob liit positiivse poole pealt välja, et soovituse eesmärgiks on veelgi parandada juurdepääsu kaasavatele tööturgudele, selles rõhutatakse vajadust suurendada sissetulekutoetuste piisavust ning kehtestada sissetulekutoetustele piisav tase.
"Kuid eelnõus ei tehta ettepanekut selle kohta, kuidas tagada miinimumsissetuleku piisavus, ning ei käsitleta palgatoetuste reguleerimist, et vältida väga reaalset ohtu, et lihtsalt subsideeritakse ettevõtteid, kes maksavad lubamatult madalat palka," nentis keskliidu palgasekretär.
Sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamiseks avaldas Euroopa Komisjon 28. septembril soovituse eelnõu aktiivset kaasatust tagava piisava sissetuleku kohta. Soovituse eesmärk on tagada inimestele kogu nende elukaare vältel väärikas elu, võideldes selleks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Soovituse elluviimine aitaks saavutada Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud eesmärki vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni inimese võrra. Samuti aitaks see komisjoni hinnangul liikmesriikidel saavutada eesmärki, et vähemalt 78 protsenti 20–64-aastastest elanikest oleksid tööga hõivatud.
Pärast soovituse vastuvõtmist peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga kolme aasta järel aruande rakendamisel tehtud edusammude kohta.
Eelnõu kohta saavad huvigrupid, sotsiaalpartnerid ja seotud institutsioonid arvamusi avaldada 12. detsembrini, seda on kavas arutada valitsuse 22. detsembri istungil, kus kujundatakse välja Eesti seisukohad eelnõu kohta.