Uue määrusega võideldakse makseviivituste ebaõiglase tava vastu, mis kahjustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahavoogu ning vähendab tarneahelate konkurentsivõimet. Ettepanek näeb ette maksetähtaegadega seotud normide karmistamise, et tagada suurem õiglus võlaõiguslikes tehingutes ning suurendades tarneahelate vastupanuvõimet. Samuti soodustatakse digivahendite kasutamist ja soovitakse parandada ettevõtjate finantskirjaoskust.
Olulise muudatusena plaanitakse kehtestada kõigi määruse rakendamisalasse jäävate tehingute jaoks ühtne 30 päevane maksetähtaeg. Selle tähtaja piires säilib pooltel lepinguvabadus ja siseriiklikes õigusaktides võib ette näha ka lühemaid maksetähtaegasid. Intressi maksmine muutub automaatseks ja kohustuslikuks kuni võla tasumiseni.
Ettepanek näeb veel ette, et liikmesriigid peavad looma jõustamisasutused, et kindlustada reeglitest kinnipidamine. Asutustele oleks võimalik esitada kaebusi, neil oleks pädevus algatada uurimisi ja määrata määruse reeglite rikkumise eest hoiatavaid sanktsioone. Lisaks peaksid liikmesriigid edendama alternatiivseid võimalusi vaidluste lahendamiseks, et pakkuda kiiret lahendust pooltevahelistele vaidlustele.
Määrus asendaks jõustumisel 2011. aasta hilinenud maksete direktiivi. Komisjoni analüüside järgi on kehtiva direktiivi puuduseks ennetusmeetmete ja tõhusa jõustamise ning hüvitusmehhanismide puudumine. Samuti on leitud, et direktiivi mõistetes esineb ebaselgust.
Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega ehk see, kas ja mis kujul ettepanek vastu võetakse, selgub arutelude käigus. Seetõttu kaasatakse huvirühmad Eesti seisukohtade kujundamisse ning direktiivi eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks. Justiitsministeerium ootab arvamusi hiljemalt 27. novembril 2023 aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..">.
