Lepingueelne teave tuleb esitada üks päev enne lepingu sõlmimist
Kaubanduskoda ei toeta direktiivi ettepanekus sisalduvat nõuet, et finantsteenuste osutaja peab finantsteenuse kauglepingu korral esitama lepingueelse teabe tarbijale vähemalt üks päev enne lepingu sõlmimist. Selline muudatus vähendab finantsteenuste osutamise kiirust ja sujuvust ning ei pruugi olla ka tarbijate huvides. Näiteks kui tarbija soovib koheselt finantsteenust kasutada, siis direktiivi ettepaneku kohaselt ei oleks see enam võimalik, sest finantsteenuse osutaja peab edaspidi saatma tarbijale lepingueelse teabe ning lepingu sõlmimine on lubatud alles järgmisel päeval.
Justiitsministeeriumile saadetud kirjas nõustus koda, et finantsteenuste osutaja peab tarbijale esitama lepingueelset teavet enne kauglepingu sõlmimist, kuid seda ei peaks tegema vähemalt üks päev enne lepingu sõlmimist, vaid piisab ka sellest, kui tarbija saab vajaliku info kätte vahetult enne lepingu sõlmimist.
Lepingust taganemise nupp ei ole vajalik
Direktiivi ettepaneku kohaselt peab ettevõte, kes sõlmib tarbijatega elektroonilisi vahendeid kasutades finantsteenuste kauglepinguid, looma tarbijale võimaluse kasutada lepingust taganemise nuppu, et muuta taganemisõiguse kasutamine tarbija jaoks hõlpsamaks. Selline nupp võib paikneda näiteks ettevõtte veebilehel ning see peab olema selgelt tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või sarnase ühetimõistetava väljendiga.
Koja hinnangul puudub vajadus sellise nupu loomise järele, sest direktiivi ettepanekus on juba selgelt kirjas, et ettevõte peab enne finantsteenuste kauglepingu sõlmimist esitama tarbijale selgel ja arusaadaval viisil praktilised juhised taganemisõiguse kasutamiseks. Lisaks on ettevõtted andnud teada, et praktikas soovib lepingust taganeda väga väike osa tarbijatest. Seetõttu on küsitav, kui mõistlik on nõuda ettevõtetelt täiendavate kulude ja arenduste tegemist, kui tarbijatel on olemas taganemiseks vajalik info ning taganemisõigust kasutab praktikas väga vähe tarbijaid.
Veebiliidesega seotud muudatus võib kaasa tuua ülereguleerimise
Direktiivi ettepaneku kohaselt ei või ettevõtted edaspidi kasutada finantsteenuste kauglepingute sõlmimisel oma veebiliidese ülesehitust, kujundust, funktsiooni või toimimisviisi moel, mis võiks mõjutada või pärssida tarbija võimalust teha vaba, sõltumatu ja teadlik otsus või valik.
Kaubandus-tööstuskoda juhtis justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et selle muudatusega võib kaasneda ebamõistlik ülereguleerimine. Eelkõige näevad ettevõtted ohtu selles, et edaspidi on veelgi detailsemalt reguleeritud, milline peab olema finantsteenuse osutaja veebileht. Arvestades, et juba praegu on finantsteenuste reklaam väga detailselt reguleeritud ning kui sellele lisanduvad veel täiendavad nõuded veebilehele, siis võib see ebamõistlikult piirata finantsteenuse osutaja võimalusi oma teenust tutvustada.
Info üleküllus ei suurenda tarbijate kaitset
Koda juhtis justiitsministeeriumi tähelepanu veel ühele võimalikule probleemile. Nimelt on juba täna tarbijale edastatav lepingueelse teabe maht suhteliselt suur ning selle tulemusena ei pruugi tarbijad kogu teavet enne lepingu sõlmimist läbi lugeda. Kui direktiivi ettepanekuga suurendada lepingueelse teabe mahtu, siis see võib veelgi vähendada tarbijate motivatsiooni ja suutlikkust tutvuda enne finantsteenuste kauglepingu sõlmimist lepingueelse teabega. Seega võib direktiivi ettepanek teoreetiliselt tarbijakaitse taset tõsta ja tarbijate teadlikkust suureneda, kuid praktikas võib suureneval teabehulgal olla hoopis vastupidine mõju.
Direktiivi ettepaneku kohaselt peab Eesti tegema siseriiklikus õiguses vajalikud muudatused 24 kuu jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest. Hetkel ei ole teada, kas, millal ja millise sisuga võetakse direktiivi ettepanek vastu, sest ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus veel arutelud.
