Muudatustega nähakse ette olukorrad, millal võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul vajab eelnõu täpsustusi.
Teatud juhtudel on võimalik ka põhimakseteenuse lepingu korraline ülesütlemine
Plaanitavate muudatuste kohaselt lisatakse võlaõigusseadusesse säte, mis reguleerib põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise korda. Plaanitava sätte kohaselt võib krediidiasutus põhimakseteenuse lepingu sõlminud tarbijaga lepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja seaduses sätestatud juhtudel.
Koda tõi välja, et oluline on, et krediidiasutuste jaoks oleks selgelt piiritletud, milliste tarbijate puhul lepingu ülesütlemise erisused kehtivad. Kuna Euroopa Liidust väljaspool elavate tarbijatega ei ole krediidiasutustel kohustus sõlmida lepingut pangakonto avamiseks, siis ei laiene neile ka teatud lepingu ülesütlemise tingimused. Seega leidis koda, et vajalik on täpsustada, et teatud tarbijate puhul on võimalik ka põhimakseteenuse lepingu korraline ülesütlemine.
Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise tingimusi tuleks laiendada
Eelnõu kohaselt võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui maksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning võlgnetav summa on suurem kui 100 eurot.
Koda tegi ettepaneku laiendada eelnõus sätestatud põhimõtet, hõlmates ka muude lepingute oluliste kohustuste rikkumise. Hetkel on säte sõnastatud liiga kitsalt, keskendudes vaid teenustasude võlgnevusele.
Põhimakseteenuse osutamise lepingutes on ka muid kohustusi, mida klient peab järgima ja mille olulise rikkumise korral peaks krediidiasutusel olema õigus leping üles öelda (nt maksekonto lepingu puhul pangale hoolsusmeetmete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise kohustus).
Eelnõu kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused 1. jaanuaril 2025.
Eelnõu ülevaatega on võimalik tutvuda SIIN.
