«Alustades positiivsest, siis on leppes hea näha, et soovitakse pöörata tähelepanu tööstuse konkurentsivõimele ja bürokraatia vähendamisele. Välja on toodud mitmeid valupunkte, mis vajavad majanduse mõttes kiiret tegutsemist, nagu näiteks avaliku sektori kärped, tööstuse arendamine, konkurentsivõime toetamine, bürokraatia vähendamine, tööjõu küsimused, planeeringutega seonduv,» rääkis Mait Palts uue valitsuse koalitsioonilepet kommenteerides Postimehel.

Samuti pole tema sõnul vähem tähtis energiaga seonduv, mis siiski on tema hinnangul pigem üldsõnaline ega anna selget arusaama, kas tarbijate, sealhulgas tööstuste seisukohast, midagi tulevikus paremaks ja jõukohasemaks läheb. «Aga nagu ikka, on tavaliselt positiivsem pool tervikuna pigem üldsõnalisem ja loosunglik, sest eks bürokraatia vähendamisest on senigi alati räägitud, kuid miskipärast näevad ettevõtjad ikka, et see kindlal kursil kasvab. Aga loodame, et sel korral läheb teisiti,» lisas ta.

Ettevõtete tulude maksustamise asjus tekib Paltsi sõnul mitmeid küsimusi ja see on selgelt kõige negatiivsem osa kogu leppest. «Lahtine on, mis saab senisest ettevõtete tulumaksusüsteemist ja kas meile tekib seeläbi niiöelda traditsiooniline ettevõtete tulumaksusüsteem, nagu see on vanades Euroopa riikides. Kui jah, siis on see täiesti uus maks ning see ei ole ettevõtjatele vastuvõetav lähenemine ning mõjutab ettevõtlussektorit otse ja negatiivselt,» oli ta kriitiline.

Paltsi sõnul oleks olnud sellele alternatiive. Eestil on vaja lisaraha riigikaitse tugevdamiseks, kuid selle saamiseks ei tohi kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet, mis on niigi madalseisus ja positiivset perspektiivi veel ei paista.

«Kavandatud kujul ettevõtete tulu maksustamine tähendab praeguse süsteemi kardinaalset muutmist, mis ei ole võrreldav käibemaksu või aktsiisimäära tõstmisega. Mistahes olemasoleva maksumäära tõstmine on kordades lihtsam ja mõistlikum kui uue süsteemi loomine piiratud ajaks. Kaasnev segadus ja administreerimise kulu on üüratud ning selline eksperiment ei ole kuidagi põhjendatud. Igal juhul on eelistatum see, kui jäädakse kehtivate maksude piiresse,» ütles ta.

Tema sõnul oleks ettevõtjad oodanud, et võetakse ette ka mõnede indekseeritud kulude piiramine või tulumaksuvaba miinimumi alandamine, mis majanduse konkurentsivõime mõttes oleks kindlasti positiivsem ja kus väiksedki muudatused annaksid eelarve seisukohast suhteliselt suure positiivse mõju.

Eelarve kohta on välja käidud mõtted kärbetest asjakohased ja vajalikud, kuid need peaks olema tema hinnangul palju ambitsioonikamad. Kui kord on lastud köis lohisema, siis nüüd võetakse sel küll sabast kinni, kui pingule tõmbamisest on väga vara rääkida. «Kümme protsenti kõlaks ühe aasta kohta hästi, kuid kolme aasta peale on seda väga vähe, eriti olukorras, kus riigi püsikulud kasvavad ettenähtavalt,» tõdes ta.

Niiöelda julgeolekumaksust rääkides on tema hinnangul kriitilise tähtsusega, et maks oleks rangelt sihtotstarbeline ja kitsalt kaitseotstarbeline, nagu seda on senigi põhjendatud. «Kuid on ebaselge, kui palju uute maksudega soovitakse raha kokku korjata ning kuidas ja mis eeldustel selliste numbriteni on jõutud,» rääkis ta. «Olgem ausad, et ei ole valdkonda, kus käimasolev sõda ei oleks negatiivset mõju avaldanud.»

Kokkuvõtvalt tõdes Palts, et ei saa aga lubada endale üha suuremat ümberjagamist ja erinevaid elustiilitoetuseid. «Rikkamaks saame ja sealhulgas eelarvesse rohkem raha kogume vaid siis, kui inimestel on rohkem ambitsiooni ettevõtlusega tegeleda ja ettevõtjail investeerida ja riskida. Seda ei saa aga kindlasti siis, kui neilt rohkem raha ära võtame ja tulu loomist kõrgemalt maksustame. Seetõttu tuleks just tulumaksu kohta kavandatud muudatused kindlasti veelkord läbi arutada, kaasates sinna ka ettevõtlusorganisatsioone,» ütles ta.