Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest. 

Eelnõu järgi saavad palga ja tööaja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ametiühingud ja tööandjate ühing või liit, kelle liikmed pakuvad tööd vähemalt 20 protsendile valdkonna töötajatest. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Seaduse muutmise põhjuseks on riigikohtu 15. juuni otsus, mis andis tõlgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma kõikide tööandjate nõusolekuta. Eelnõu eesmärk on leevendada riigikohtu välja toodud kitsaskohti ning taas võimaldada kollektiivlepinguid laiendada.

„Loomulikult tuleb tagada töötajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll. Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd kaalukale osale sektorist. Tähtis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda muudatus võib mõjutada,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kehtiva seaduse alusel saavad tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid omavahel sõlmitud palga ja tööaja tingimusi laiendada ka kõigile teistele tööandjatele ja töötajatele, kes muidu kollektiivlepingu pooled ei ole. Praktikas aga tekitab see probleeme, sest võimalik on, et väike osa töötajaid ja tööandjaid lepivad omavahel kokku reeglites, mis hakkaksid kehtima ka kõigile teistele. See ei ole Õiguskantsleri ja Riigikohtu hinnangul kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõttega, kuivõrd ettevõttetel tuleb täita tingimusi, mida nad ei ole ise kokku leppinud. 

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.

Eelnõu suurendab ka töötajate esindajate kaitset ja suurendab ebaseadusliku ülesütlemise hüvitist juhtudel, kui tööleping lõpetatakse kas raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Eelnõu muudab ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust ning kohustab tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega kõigile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse töölepingu seadust ja tõstetakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga töölepingu ülesütlemine oli seadusevastane. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule.

Eelnõuga on võimalik tutvuda Eelnõude Infosüsteemis (EIS) ning anda tagasisidet kuni 2. novembrini.