Töötajate esindajatena allkirjastasid lepingu Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, tööandjate esindajatena Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit. Lepinguga on kutsutud ühinema ka Eesti Õdede Liit.
Kollektiivleping rakendub tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. aprillist arstidele, abiarstidena töötavatele üliõpilastele, õdedele, ämmaemandatele, füsioterapeutidele, radioloogiatehnikutele ja teistele tugispetsialistidele, kliinilistele psühholoogidele, hooldajatele ja kiirabitöötajatele.
Tunnitasude alammäärad tõusevad sel ja järgmisel aastal samaväärselt Eesti keskmise palga prognoositava tõusuga. Suurenevad ka lisatasud öösel ja nädalavahetusel töötamise eest. Vaktsineeritud meditsiinitöötajaid premeeritakse panuse eest patsiendiohutuse parandamisse pikema lisapuhkusega.
"Koroonakriisi põhiraskust kandvad tervishoiutöötajad on paremad töötingimused ja palgatõusu kuhjaga ära teeninud. Usun, et see annab neile motivatsiooni vastu pidada ja Eestisse tööle jääda," ütles õdesid, hooldajaid ja tugispetsialiste esindava tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
"Meil on hea meel, et esimest korda ühinesid kollektiivlepinguga kliinilised psühholoogid, kes töötavad raviasutustes vaimse tervise abi vajavate patsientidega," lisas kliiniliste psühholoogide kutseliidu esimees Triinu Tänavsuu.
Koostöövaim ja stabiilsed töösuhted on meie tervishoius olulised väärtused, mille hoidmiseks on kollektiivlepingul tähtis roll. See ühine arusaam aitas keerulised läbirääkimised hea tulemusega lõpule viia,
ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Tervishoiutöötajad tänavad koostööpartnereid ja kõiki, kes neid kollektiivlepingu läbirääkimiste ajal toetasid.
