Täna avaldatud käibemaksuandmed näitavad, et 2020. aastal kaotasid liikmesriigid 93 miljardit eurot käibemaksutulu.
Konservatiivsete hinnangute põhjal võib veerandi saamata jäänud tulust otseselt seostada liidusisese kaubandusega seotud käibemaksupettustega, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Uued ettepanekud võimaldavad komisjoni hinnangul liikmesriikidel koguda aastas kuni 18 miljardit eurot rohkem käibemaksutulu.
"Digiajastuga kohanemisel peame oma käibemaksueeskirju ajakohastama vastavalt uuele digitaalsele tegelikkusele, milleks on näiteks e-kaubanduse ja platvormitöö kiire kasv. Digitehnoloogia, nagu e-arved, on võimas viis käibemaksutulude suurendamiseks, aidates samal ajal ettevõtetel, eriti väikestel, kasvada. Tehnoloogia võib aidata võidelda pettuste vastu, säästes igal aastal miljardeid eurosid kaotatud maksutulusid ja vähendades survet pingelistele riigieelarvetele. Tänased ettepanekud lihtsustavad ja ühtlustavad meie käibemaksueeskirju, muudavad elu ettevõtete jaoks õiglasemaks ja edendavad digipööret kogu Euroopas," ütles asepresident Valdis Dombrovskis.
Uue süsteemiga võetakse kasutusele reaalajas digitaalne käibemaksu aruandlus, mis põhineb e-arvetel ja annab liikmesriikidele teavet, mida nad vajavad käibemaksupettuste, eelkõige karussellpettuste avastamiseks. Üleminek e-arvetele aitab komisjoni hinnangul vähendada käibemaksupettusi kuni 11 miljardi euro võrra aastas. See vähendaks ka EL-i ettevõtjate halduskulusid ja nõuete täitmisega seotud kulusid üle 4,1 miljardi euro võrra aastas järgmise kümne aasta jooksul.
Uute eeskirjade kohaselt hakkavad nende sektorite platvormiettevõtjad vastutama käibemaksu kogumise ja maksuhaldurile ülekandmise eest, kui nende teenuseosutajad seda ei tee, näiteks seetõttu, et nad on väikeettevõtjad või individuaalsed teenuseosutajad.
Ettepanek võimaldaks teises liikmesriigis asuvatele tarbijatele müüvatel ettevõtetel registreerida end käibemaksukohustuslaseks kogu EL-is vaid üks kord ja täita oma käibemaksukohustusi ühe veebiportaali kaudu ühes keeles. See peaks aitama ettevõtjatel säästa kümne aasta jooksul umbes 8,7 miljardit eurot registreerimis- ja halduskulusid.
Õigusaktide ettepanekud saadetakse nüüd nõukogule heakskiitmiseks ning Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele konsulteerimiseks.
