Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees.
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
Kel on kohustus koostada kestlikkusaruandeid?
2022. aasta majandusaasta aruannete andmete põhjal hakkab kestlikkusaruande koostamise ja kontrolli kohustus rakenduma ligikaudu 300 suurettevõttele ja suurele konsolideerimisgrupile, kes moodustavad vaevalt 0,12% kõigist Eestis asutatud ettevõtetest. „Võttes arvesse ka konsolideerimiserandi kasutajate arvu, kuulub kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma ligikaudu 200 ettevõtjat,“ selgitab rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Marika Taal.
Konsolideerimiserandi alla kuuluvad ettevõtted, kelle emaettevõte on juba koostanud konsolideeritud kestlikkusaruande. Sel juhul piisab, kui tütarettevõte viitab olemasolevale grupi aruandele. „Eesti börsiettevõtetest suurettevõtted ja konsolideerimisgrupid seda erandit kasutada ei saa,“ rõhutab Taal.
Kuigi ettevõtteid, kes kestlikkusaruannet peavad esitama, on vähe, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele suur. „Nende ettevõtete müügitulu moodustas 2022. aastal 38% kõigi ettevõtete müügitulust ja 41% kõigi ettevõtete varadest,“ räägib Taal. Ta täpsustab, et peamised tegevusvaldkonnad, kuhu need ettevõtted kuuluvad, on tootmine ning jae- või hulgimüük.
Kestlikkusaruandluse kohustus laieneb järk-järgult
Taal selgitab, et kohustus kestlikkusaruandeid koostada ja avaldada laieneb järk-järgult. Tänavuse aasta kohta peavad 2025. aastal aruande esitama avaliku huvi üksused: finantsasutused, kindlustusandjad ja börsil noteeritud ettevõtted, kellel on üle 500 töötaja. „Nendel ettevõtetel on kestlikkuse informatsiooni esitamise kohta kogemusi juba 2016. aastast,“ lisab Taal.
2026. aastal laieneb aruande esitamise kohustus kõigile teistele suurettevõtetele, kellel on müügitulu rohkem kui 50 miljonit eurot, varasid rohkem kui 25 miljoni euro väärtuses või üle 250 töötaja. 2027. aastal on aruande esitamise kohustuse järg väikeste ja keskmise suurusega börsil noteeritud ettevõtete käes. „Nendel ettevõtetel on võimalus aruandluskohustust ka kaks aastat edasi lükata, kui nad selgitavad, miks kestlikkusaruannet ei ole veel koostatud,“ selgitab Taal.
Ta lisab, et 2028. aastal rakendub aruande esitamise kohustus ka kolmandate riikide ettevõtetele, kui nende Euroopa Liidu turul tegutsevate tütarettevõtete ja/või filiaalide käive Euroopa Liidus on kokku rohkem kui 150 miljonit eurot.
Aruandluse eesmärgid – aga ikkagi, milleks?
„Eestis on üha kasvav hulk ettevõtjaid, kes aktiivselt tegelevad oma äritegevuse kestlikumaks muutmisega, ning veel rohkem on ettevõtjaid, kes endile teadvustamata teevad igapäevaselt kestlikke otsuseid,“ rõõmustab Taal.
Kestlikkusaruandluse eesmärk on pakkuda ettevõtetele raamistikku, mille abil saab ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale objektiivselt hinnata ja kommunikeerida. See aitab luua läbipaistvust ja usaldust, mis on olulised nii investoritele, klientidele kui ka töötajatele. „Ettevõtted, kes suudavad näidata oma panust kestlikkusse, on tulevikus konkurentsivõimelisemad ja atraktiivsemad,“ räägib Taal.
„Kui majandusaasta aruande eesmärk on anda eelkõige ettevõttevälistele osapooltele ülevaade selle kohta, mis ettevõttes toimub, siis sama põhimõtet täidab ka kestlikkusteabe avaldamine,“ märgib Taal. Tulevikus hakatakse sama andmestikku äriregistrist saatma Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti (ESAP), kuhu koondatakse ettevõtete andmed kogu Euroopa Liidust. ESAP-is hakkab olema lihtsam leida ja võrrelda, millised äriühingud ja investeerimistooted on kestlikud ja hea finantstulevikuga.
Oluline on ka see, et aruandluse ulatuse alus ja põhirõhk on ettevõtte kestlikkusriskide juhtimisel. „Standard sätestab, et ettevõtted viivad läbi analüüsi, mille käigus tuvastatakse kõige olulisemad mõjud, riskid ja võimalused,“ ütleb Taal. Seega on aruandluse koostamine kasulik tegelikult igale ettevõttele.
Mis juhtub, kui aruannet ei esitata?
„Sageli küsitakse ka, mis juhtub, kui kestlikkusaruannet tegevusaruande osana ei koostata,“ märgib Taal. „Õigusloomega kestlikkusaruande osas täiendavaid karistusi ette ei nähta, kuid rakenduvad majandusaasta aruande esitamise nõuded,“ lisab ta. Kui ettevõtja ei esita aruannet õigeks ajaks, rakenduvad tavapärased registripidaja toimingud.
Taal lisab, et kuna tegu on kiirelt areneva valdkonnaga, mille kohta lisandub pidevalt infot ja tööriistu, on kogu kasulik info aruandluse kohta äsja kolitud lehele kestlikkusaruandlus.ee. „Kui meie radarilt on seni kõrvale jäänud ettevõtteid, kel on loomisel või juba töös infotehnoloogilised lahendused, mis võivad aidata ettevõtetel saavutada oma kestlikkuse eesmärke, siis võiksid nad meile endast märku anda,“ kutsub Taal üles.
Swedbanki jaoks on jätkusuutlikkus osa igapäevaelust, millest lähtutakse kõikides strateegilistes ja finantsotsustes. Kuigi oleme jätkusuutlikku tegevust arendanud ja raporteerinud juba aastaid, toob uus raamistik meilegi väljakutseid. Iga uus algus on raske, kuid see raskus on ületamiseks õigel eesmärgil. Arvestades turumajandust, tõttab üsna tõenäoliselt meile peagi appi terve hulk teenusepakkujaid lahendustega, mis kergendavad kestlikkuse kohta andmete kogumist ja aruande täitmist. Neid nutikaid tasub juba praegu turult otsida.
