Kui lapsevanem on olnud vanemahüvitise saaja ning ta jääb haigeks või tema laps jääb haigeks, siis arvestatakse praegu haigushüvitist või hooldushüvitist pärast vanemahüvitise lõppu miinimumpalga järgi. Riigikogu sotsiaalkomisjoni hinnangul on see lapsevanematele suur probleem, sest mõjutab pere majanduslikku olukorda ning seda veel eriti hellas olukorras, mil lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt.
„Ükski vanem ei tohiks olla mitte kunagi enda või lapse haigestumise korral mõjutatud rahalistest valikutest. Kahjuks on lapsevanemad valiku ees, kas majanduslik toimetulek või tervis. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kes on statistika järgi lastega perede hulgas kõige suuremas vaesusriskis,” märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak.
Neil ei ole valikut, kui laps jääb haigeks ja vanem peab koju jääma, siis niigi vaesusriskis elavad üksikvanemad jäävad suuremast osast kuu sissetulekust ilma, sest praegu saadav haigus- ja hooldushüvitis peale vanemahüvitist on üliväike,
lisas ta.
Pillaku sõnul tuleb tekkinud olukorrale lahendus leida võimalikult kiiresti, sest mõjutab lastega perede toimetulekut, vanemate tööviljakust, vaimset tervist ning laste ja nende vanemate tervist. Ta tegi tervise- ja tööminister Peep Petersonile ettepaneku sügiseks välja töötada välja lahendused, et sügisel koostatava riigi eelarvestrateegiasse teha vajalikud ettepanekud haigus- ja hooldushüvitise maksmise muutmiseks, et peale vanemahüvitist tööle läinud lapsevanematele hakataks maksma seda lapsevanema tegelikku sissetulekut arvestades.
