Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatuse, mille eesmärk on ennetada aktsiisikauba vedu Eestist teise liikmesriiki ja sealt tagasi Eestisse vaid aktsiisi tagasi küsimise eesmärgil. Eestis juba korra tarbimisse lubatud kaubale kohaldatakse seetõttu esmakordselt kehtinud aktsiisimäära.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas (R), Aivar Sõerd (R), Jürgen Ligi (R), Jüri Jaanson (R), Helmen Kütt (SDE), Signe Riisalo (R), Andres Sutt (R) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut
Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia väärteomenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler selgitas, et väärteomenetluse seadustikus puudub praegu regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu kahju saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamist saab taotleda aga kohtu kaudu tsiviilkorras ja selleks tuleb esitada tõendid kahju tekkimise ja suuruse kohta.
Õiguskantsler viitas, et väärteomenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikega 1, §-ga 14, § 15 lõikega 1, §ga 25 ja § 44 lõikega 3 nende koostoimes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset, õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist ning Eesti kodanikul on ka õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hoitavate andmetega.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 80 Riigikogu liiget. Istungi juhataja tegi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152-le õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, millega viiakse väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine“ (32 OE) nimetati Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Dmitri Dmitrijev ja Aivar Sõerd. Tagatisfondi eesmärk on krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse tagamine ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine. Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan on nõukogu, mille üheksast liikmest nimetab kaks rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu.
Otsuse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise alkoholi aktsiisimäärasid langetav eelnõu
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) seletuskirjas märgitakse, et alkoholiaktsiisi langetamisega antakse ettevõtjatele võimalus alkoholi hinda langetada, et saada kontrolli alla 2015. aastal hoogustunud piirikaubandus Lätiga. Alkoholi odavnemisel võivad väheneda Lätist soetatud alkoholi kogused ja kasvada Eestist ostetud alkoholi kogused, öeldakse eelnõu seletuskirjas.
Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatuse, mille eesmärk on ennetada aktsiisikauba vedu Eestist teise liikmesriiki ja sealt tagasi Eestisse vaid aktsiisi tagasi küsimise eesmärgil. Eestis juba korra tarbimisse lubatud kaubale kohaldatakse seetõttu esmakordselt kehtinud aktsiisimäära.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas (R), Aivar Sõerd (R), Jürgen Ligi (R), Jüri Jaanson (R), Helmen Kütt (SDE), Signe Riisalo (R), Andres Sutt (R) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut
Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia väärteomenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler selgitas, et väärteomenetluse seadustikus puudub praegu regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu kahju saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamist saab taotleda aga kohtu kaudu tsiviilkorras ja selleks tuleb esitada tõendid kahju tekkimise ja suuruse kohta.
Õiguskantsler viitas, et väärteomenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikega 1, §-ga 14, § 15 lõikega 1, §ga 25 ja § 44 lõikega 3 nende koostoimes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset, õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist ning Eesti kodanikul on ka õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hoitavate andmetega.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 80 Riigikogu liiget. Istungi juhataja tegi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152-le õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, millega viiakse väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine“ (32 OE) nimetati Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Dmitri Dmitrijev ja Aivar Sõerd. Tagatisfondi eesmärk on krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse tagamine ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine. Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan on nõukogu, mille üheksast liikmest nimetab kaks rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu.Otsuse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget.
