„Lapse elatisnõue on riigi jaoks täitemenetluses prioriteet - lastel peab olema olemas neile eluks vajalik. Selleks, et tagada elatise parem laekumine, peab saama jooksvat elatist alati nõuda sisse igakuiselt, et laps saaks igal kuul talle väljamõistetud summa kätte. Kehtivas seaduses elatise paremaks sissenõudmiseks olevate võlgniku õiguste piiramise mõte ei ole võlgniku karistamine, vaid just lapse huvide eest seismine,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Seda eesmärki ei täida elatisvõlgniku õiguste piiramine juhul, kui ta on varem mingil perioodil jätnud elatise maksmata, kuid teeb seda nüüd korrektselt. Seadusemuudatusega tuuakse selgelt välja, et elatisvõlgniku juhiloa saab ära võtta ainult siis, kui täitur on enne seda teinud ära muud sammud ja kontrollinud igakuiselt elatise maksmist.
Muudatuste vajadus tuli esile seetõttu, et kohtutäiturite ning ka kohtute praktikas on olnud nende survemeetmete kasutamise osas suuri erinevusi. Seetõttu oli vaja luua selgust, mis olukorras on täituril lubatud võlgniku õigusi piirata.
Võlgniku õiguste piiramise eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Näiteks olukorras, kus inimene oli vahepeal töötu ja sel ajal ei maksnud elatist, aga tagasi tööle minnes hakkas jälle regulaarselt elatist maksma, ei tohiks võlgnevuse katteks tema juhtimisõigust piirata või arestida tema sissetulekut suuremas ulatuses kui muude nõuete puhul,
selgitas justiitsminister.
„See pärsib võlgniku võimekust maksta võlgnevuse sissenõudmise kõrvalt jooksvat elatist ning tekitab täitemenetluste lõpmatu suletud ringi.“
Võlgniku õiguste piiramisel peavad olema täidetud järgmised eeldused: võlgniku suhtes käib täitemenetlus, mis on algatatud lapse elatise sissenõudmiseks; võlgnik ei ole täitemenetluse kestel korrapäraselt maksnud kolme kuu jooksul elatist; talle on tehtud hoiatus ja kohtutäituril ei ole õnnestunud igakuiseid elatismakseid sundkorras võlgnikult välja nõuda.
Eelnõu on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. novembril.
