Emad saavad alates aprillist senise rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada emapuhkust ja igakuiselt makstavat ema vanemahüvitist. Vanemahüvitist saab kasutada päevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nii saavad vanemad vanemahüvitise saamist pikema aja peale jaotada. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia.

Kui seni said vanemad alles lapse 71. elupäeval otsustada, kumb hakkab vanemahüvitist saama, siis nüüd tekib isadel juba ühekuuse lapsega võimalus jagatavale vanemahüvitisele. Vanematel on nüüd võimalus üheaegselt kuni 60 päeva vanemahüvitist saada ja koos vanemapuhkusel olla.

Lapsepuhkust saavad vanemad edaspidi individuaalselt ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga kuni 14-aastase lapse kohta 10 lapsepuhkuse päeva – pere kohta 20 päeva lapse kohta. Muudatused vähendavad ka tööandjate koormust puhkuste haldamisel. Edaspidi hakkab vanemapuhkuste taotlemine ja tasustamine käima sotsiaalkindlustusameti kaudu, kes töötaja puhkusesoovist ise ka tööandjat teavitab.

„Perepoliitikat kujundades oleme silmas pidanud, et pered on unikaalsed ja igal perel on oma soovid ja vajadused. Vanemahüvitise süsteem muutub vanemate soove arvestades veelgi paindlikumaks. Nüüd on ka isadel, kes soovivad lapse kasvatamisel võtta suuremat rolli, võimalus oluliselt varem lapsega koju jääda ning emadel soovi korral senisest varem töötamist jätkata,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. 

Vanemahüvitiste ja -puhkuste muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ning vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada. Sotsiaalkaitseministri sõnul soosib perede majanduslik kindlustunne ja heaolu turvalisi, õnnelikke ja kestvaid peresuhteid, laste sündimust ning töö- ja pereelu ühildamist.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik tõi esile sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse, kus vanem näeb kõiki vanemahüvitisi ja -puhkusi, milleks tal õigus on.

Lisaks sellele, et kõik hüvitisi ja puhkuseid puudutav on iseteeninduses vanemale nähtav, võtame ise värske lapsevanemaga ühendust ja anname teada, millistele hüvitistele tal õigus on,

ütles Kümnik.

Seega ei pea edaspidi lapsevanem muretsema, et ta millestki ilma jääb.

Lapsevanemad saavad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses hüvitisi ja puhkusi planeerida alates 1. aprillist, millal lisanduvad ka uued mugavad kasutusvõimalused. „Kuna täiendame lapsevanemate jaoks oluliselt meie iseteeninduse võimalusi, siis ka tehniliselt on see suur muutus. Oleme juba ette tänulikud vanemate kannatlikkuse eest juhul, kui iseteeninduse kasutamises peaks muudatuste tõttu viivitusi tekkima,“ ütles Kümnik.

Sotsiaalkindlustusamet jätkab iseteeninduse arendamist ka pärast muudatuste jõustumist, näiteks valmib sügisel kalkulaator, mille abil saab juba enne lapse sündi tuvastada oma vanemahüvitise suurust.

Eesti eristub teistest Euroopa riikidest vanemahüvitise süsteemi helduse ja paindlikkuse poolest, mis annab peredele võimaluse koos kasvada ning edukalt töö- ja pereelu ühildada. 2018. aastal otsustas Riigikogu ümber korraldada senise vanemahüvitise ja -puhkuse süsteemi. Muudatused on ellu viidud järk-järgult, 1. aprillil jõustub muudatuste viimane etapp.

Eestis sünnib aastas keskmiselt 13 000-14 000 last. Riik maksab iga kuu vanemahüvitist ligi 18 500 emale ja isale. Iga kuu lisandub uusi vanemahüvitise saajaid ligi 1500.

Lapsepuhkusele on õigus 266 000 emal ja isal. Praegu kasutab seda ligi 16 protsenti vanematest. 22 000 inimesel saab 2022. aastal laps 14-aastaseks. Need vanemad saavad sel aastal kasutada ära kõik oma lapsepuhkuse päevad.

Vanemahüvitist saavate isade osakaal suureneb – 2021. aastal moodustavad isad 16 protsenti kõigist vanemahüvitise saajatest. Viis aastat tagasi, 2017. aastal, oli vanemahüvitist saavate isade osakaal kaheksa protsenti. Viimase viie aasta jooksul on üheksalt protsendilt 19 protsendini tõusnud ka nende vanemahüvitise saajate arv, kes saavad ka töölt sissetulekut. See tähendab, et vanemad kasutavad üha enam võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.