Ka võimaldab eelnõu politsei- ja piirivalveametil väärteo korras vastutusele võtta inimesi, kes rikuvad nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid, edastas valitsuse pressiesindaja.
Kehtiva seaduse kohaselt kompenseerib tööandja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks haiguslehe 2.–5. ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eile valitsuse heakskiidu saanud eelnõu kohaselt jätkub see kuni 2021. aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.
Haiguspäevade varasem hüvitamine vähendab haigena tööl käimise riski ja aitab seeläbi piirata COVID-19 levikut, sest võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel koju jääda, aidates säilitada nende sissetuleku. Muudatus nõuab sel aastal 12 miljonit eurot lisaraha, millest pool kaetakse riigieelarvest ja pool haigekassa eelarvest.
Teise muudatusena täpsustab eelnõu valitsuse ja terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Lisaks täpsustab eelnõu, et peale koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste sulgemise võivad terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata.
Praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Samuti võivad terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.
Ka eriti ohtliku nakkushaiguse korral võivad terviseamet ja valitsus vältimatu vajaduse korral asutused eelnõu järgi ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Lisaks koosolekute ja ürituste keelamisele võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse ka võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid terviseameti ülesannete täitmisse. Kuna siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, on terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevaid väärtegusid terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetlemise õiguse ka politsei- ja piirivalveamet, kui ta on terviseameti ülesannete täitmisesse kaasatud. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga väärtegude eest ette nähtud karistusmäärad.
