Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.
Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“
Määruse muudatus võimaldab ühildada raviasutuse ja tervise infosüsteemi andmeid veel enne kui tervisedokument on lõplikult kinnitatud. Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid, tulevikus ka elustiilinäitajad ja geneetilised riskiskoorid.
Tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes edastab otsustustugi arstile konkreetse patsiendi kohta diagnoosi- ja ravisoovitusi. Eesti Haigekassa juhatuse liikme Karl-Henrik Petersoni sõnul aitab haigekassa kliinilise otsustustoe loomisega tõsta perearstide töökvaliteeti, sest lahendus võimaldab perearstidel teha kiiremaid ja veelgi paremaid otsuseid.
Tänapäeval muutuvad ravisuunised sedavõrd kiiresti, et arstil on vaja lahendust, mis teda igapäevases töös toetaks. Otsustustugi peaks esialgse plaani kohaselt perearstide kasutusse jõudma selle aasta esimese kvartali lõpus,“ ütles Karl-Henrik Peterson.
Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul on otsustustugi tänase infokülluse ajajärgul perearstile hädavajalik digitaalne tööriist, mis aitab eelneva terviseajaloo ja -andmete põhjal teha otsuseid, millised võiks olla konkreetse patsiendi puhul kõige sobivamad uuringud, analüüsid ja ravimid.
Samuti annab otsustustugi nõu, kui suur peaks olema tervishoiusüsteemi tähelepanu just sellele patsiendile, selleks et tagada parimad tulemused tema tervisele,“ ütles dr Le Vallikivi.
Kliiniliste otsuste tugisüsteemi projekti rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haigekassa koostöös sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Projekti kogumaksumus on miljon eurot. Samuti nähakse tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega ette automaatne andmevahetus nakkushaiguste andmete edastamisel. Seni on raviasutused nakkushaiguste andmeid nakkushaiguste registrile edastanud e-postiga või paberil. Muudatus on vajalik, et tagada õigeaegsed seireandmed ja õigeaegne reageerimine nakkuse kahtluse korral vajalike tõrjemeetmete kasutuselevõtuks. Põhimääruse muudatused jõustuvad 2. märtsil 2020.
