21.06.2023 Kolmapäev

Varjumiskohad ja varjumise korraldus vajavad selgemaid reegleid

Siseministeeriumis on valminud hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis kehtestab nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele.

Avalik varjumiskoht on nähtud ette üldkasutuseks ning mitteavalik varjumiskoht konkreetse ehitise või muu objekti kasutajale.
Avalik varjumiskoht on nähtud ette üldkasutuseks ning mitteavalik varjumiskoht konkreetse ehitise või muu objekti kasutajale. Foto: pixabay

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis ministeeriumile saadetud vastuses teada, et varjumiskohtade rajamine ja varjumise korraldamine vajavad regulatsiooni, kuid kuna eelnõus on mitmeid ebaselgeid kohti, siis on koda vastu eelnõu kiirele menetlemisele. 

Mitteavalike varjumiskohtade reeglid ei ole piisavalt arusaadavad 

Eelnõu kohaselt jagunevad varjumiskohad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalik varjumiskoht on nähtud ette üldkasutuseks ning mitteavalik varjumiskoht konkreetse ehitise või muu objekti kasutajale. 

Koja hinnangul ei ole eelnõus piisavalt selgelt kirjas, kes ja kuidas otsustab, kas tegemist on avaliku või mitteavaliku varjumiskohaga. Sellest sõltub näiteks see, millised on päästeameti ülesanded seoses varjumise korraldamisega või millised nõuded kehtivad varjumiskohale ja selle rajamisele. 

Eelnõu ja seletuskiri ei anna ühest vastust ka küsimusele, kas pädeval korrakaitseorganil on õigus otsustada varjumise vajaduse üle üksnes avaliku varjumiskoha või ka mitteavaliku varjumiskoha osas. Ebaselgeks jääb ka see, milline on päästeameti roll seoses mitteavaliku varjumiskohaga. 

Kaubandus-tööstuskoda palus siseministeeriumil muuta eelnõud selliselt, et oleks arusaadav, millised nõuded hakkavad edaspidi kehtima mitteavalikele varjumiskohtadele. 

Varjumiskoha rajamise kohustus ei ole selge 

Eelnõu kohaselt tuleb varjumiskoha rajamisel lähtuda ehitise või muu objekti või maa-ala asukohast, kasutusotstarbest, suurusest, korruselisusest ja konstruktsioonist, varjumiskohtade ja inimeste hulgast piirkonnas ning muudest asjakohastest kriteeriumidest. Lisaks sätestab eelnõu alusel kehtestatav siseministri määruse eelnõu, millistel juhtudel tuleb varjumiskoha nõudeid kohaldada uusehitise püstitamise korral ja milliseid nõudeid ehitise rekonstrueerimise korral. 

Hetkel ei ole eelnõus selgelt kirjas, kas ja milliste ehitiste puhul on kohustus rajada avalik või mitteavalik varjumiskoht. Näiteks jääb ebaselgeks, kas varjumiskoha rajamise nõudeid tuleb järgida siis, kui vabatahtlikult otsustatakse luua varjumiskoht või tuleb iga ehitise või muu objekti rajamisel või rekonstrueerimisel hinnata, kas varjumiskoha rajamine on kohustuslik. 

Koda tegi siseministeeriumile ettepaneku tuua eelnõus selgemalt välja, millistes olukordades on kohustus rajada avalik või mitteavalik varjumiskoht. 

Mõjuanalüüs on oluliste puudustega 

Koda andis ministeeriumile saadetud vastuses ka teada, et eelnõuga seotud mõjuanalüüs on pealiskaudne ning ei vasta hea õigusloome põhimõtetele. Näiteks ehitus- ja kinnisvarasektori osas on mõjuanalüüsis üksnes välja toodud, et muudatus võib tuua kaasa ehituse ja kinnisvara hinna mõningase kasvu ning projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lisanõuetega. Kaubandus-tööstuskoda tegi ministeeriumile ettepaneku oluliselt põhjalikumalt analüüsida eelnõuga kaasnevaid mõjusid, sh mõju ehitus- ja kinnisvarasektorile. 

Eelnõu kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Hetkel ei ole teada, kas, millal ja millisel kujul eelnõu jõustub ning kas ministeerium võtab arvesse koja ettepanekuid või mitte. 

Siseministeeriumi koostatud eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN. Hetkel ei ole õigusaktides reguleeritud varjumise korraldust ega nõudeid varjumiskohale. 

430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255