"Me saime tugeva mandaadi töötada edasi ühtse turu printsiipide alusel," ütles digitaalse ühtse turu asepresident Ansip pärast Euroopa Komisjoni volinike istungit Brüsselis. "Kõik kolledži liikmed (Euroopa Komisjoni volinikud – BNS) on huvitatud sellest, et lisaks ühtsele turule füüsilises maailmas, mille me oleme Euroopa Liidus suutnud luua, suudaksime me luua ka ühtse turu digitaalses maailmas," rääkis Ansip BNS-le.
Ansipi sõnul keskendus Euroopa Komisjon oma seekordsel istungil ainult konkreetsetele probleemide kaardistamisele ning seadusandliku paketiga kitsaskohtade lahendamiseks tuleb ta välja 6. mail.
Euroopa Parlamendi tellitud uuringu põhjal kaotab Euroopa Liit iga aasta 340 miljardit eurot, kuna pole suutnud üles ehitada ühtsed digitaalset turgu. Euroopa Komisjoni pressimaterjalides põhjal võib digituru loomise jagada kolmeks.
Kõige kiiremini loodetakse käima saada kaupade ja teenuste vaba liikumine digitaalsel siseturul. Selles valdkonnas tuleb lahendada internetist ostetavate kaupade tarbijasõbraliku kättetoimetamise küsimused, saada üle geoblokeeringutest interneti sisuteenuste tarbimisel, ühtlustada ja lihtsustada riikidevahelisi erinevusi käibemaksu kogumisel ning tarbijalepingute jõustamisel.
"Praegu on see turg fragmenteeritud riikide vahel," ütles Ansip "Tarbijad ja tootjad on tehtud digitaalselt sunnismaisteks, nad ei saa vabalt liikuda." Tema sõnul on 95 protsenti Euroopa Liidu kodanikest puutunud kokku asukohapõhiste piirangitega, mis tähendab vahetegemist tarbijatel olenevalt nende asukohariigist või sellest, mis riigis nende ostudeks kasutatav krediitkaart on välja antud.
Ühtse digituru edendamise keskmise perspektiivi ülesanded puudutavad peamiselt digimajanduse baasinfrastruktuuri toimimist Euroopa Liidu üleselt. Selleks oleks vaja üle vaadata telekommunikatsiooni turu toimimine laiemalt, sealhulgas revideerida sellekohaseid regulatsioone. Siinjuures tuleb tagada kõigile kiire lairibaühendus ning jõustada tugevad andmekaitsereeglid.
Ansipi sõnul tahab Euroopa Liit kaasata võrkuda ehitamisse ka erainvestorid ning kindlasti on taristuinvesteeringutele toeks ka niinimetatud Junckeri 315-miljardi eurone investeerimiskava.
Digitaalse ühtse turu loomise kolmandaks, kõige pikema perspektiiviga valdkonnaks on kõik andmetega seonduv, sealhulgas pilvandmetöötlus, andmete liikuvuse ja omandi küsimused ja sellekohased standardid. Selle eelduseks on töötav andmekaitse, mis avab võimalused e-ühiskondade tekkeks.
"Peame rohkem tähelepanu pöörama andmetele kui ressursile," rõhutas Brüsselis antud pressikonverentsil ka Ansip.
Mõnes digitaalset ühtset turgu puudutavas valdkonnas on Euroopa Liit juba edasi liikunud. Näiteks mobiilside rändluse ja võrguneutraalsuse küsimuses on liikmesriikide valitsusi esindav EL nõukogu ja Euroopa Parlament koos Euroopa Komisjoniga alustanud kooskõlastusi, et leida seadusandluse jõustamiseks vajalik üksmeel.
Digitaalse ühtse turu loomine ja arendamine on Jean Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni kümne prioriteedi seas. Selle loomise erinevate aspektidega on 28-liikmelises komisjonis seotud 14 volinikku. Lisaks Anspilie on sellega kõige vahetumalt seotud sakslasest digitaalmajanduse ja –ühiskonna volinik Günther Öttinger.
