Liikmesriigid saavad ise valida meetmed, mida nad peavad eesmärgi saavutamiseks kõige sobivamaks, kehtestades kas kasutustasud või tingimused kilekottide keelustamiseks, teatas komisjon.

Õhukesi kilekotte kasutatakse sageli ainult üks kord, kuid need säilivad keskkonnas sadu aastaid, seda tihti kahjulike mikroskoopiliste osakeste näol, mis on teadaolevalt ohtlikud eelkõige mereelustikule.

"Me astume samme, et lahendada väga tõsine ja kõigile nähtav keskkonnaprobleem. Igal aastal saab rohkem kui 8 miljardist kilekotist Euroopas praht, mis tekitab tohutut keskkonnakahju," sõnas EL-i keskkonnavolinik Janez Potočnik.

"Mõned liikmesriigid on juba saavutanud suurepäraseid tulemusi kilekottide kasutamise vähendamisel. Kui teised riigid järgivad nende eeskuju, võiksime praegust üldist kilekottide tarbimist Euroopa Liidus vähendada isegi kuni 80 protsendi võrra," lisas ta.

Sisuliselt muudetakse ettepanekuga pakendite ja pakendijäätmete direktiivi kahe peamise teguri abil. Esiteks on liikmesriigid kohustatud astuma samme, et vähendada selliste kilekottide tarbimist, mis on õhemad kui 50 mikronit, kuna neid korduvkasutatakse harvemini kui paksemaid kilekotte ning visatakse sageli ära.

Teiseks võimaluseks on kasutada majandushoobasid, nagu tasud, riiklikud vähendamiseesmärgid ja turustuspiirangud, mille suhtes kehtivad Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud siseturueeskirjad. Mõnes liikmesriigis tasude ja muude meetmete abil saavutatu näitab, et tõhusate vahenditega on võimalik jõuda heade tulemusteni.

2010. aastal lasti EL-i turule hinnanguliselt 98,6 miljardit plastkandekotti, mis teeb iga EL-i kodaniku kohta 198 plastkandekotti aastas. Kilekottide tarbimine erineb liikmesriigiti oluliselt: õhukeste kilekottide aastane kasutamine elaniku kohta ulatub hinnanguliselt 4 kotist Taanis ja Soomes 466 kotini Poolas, Portugalis ja Slovakkias.