„Rahastamisvahendite ühendamine on ELi arengupoliitika rahastamise puhul kõige uuem suund. Komisjoni uut koosseisu ootab ees väga keerukas ülesanne, sest ELi vahenditesse tuleb veelgi enam laene kaasata ja seda äärmiselt piiratud eelarvega”, ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Karel Pinxten. „Ülimalt oluline on, et ühendamist kasutataks ainult juhtudel, kui komisjon suudab sellega saavutatavat lisaväärtust selgesti näidata. Auditist selgub, et alati ei ole seda tehtud”, jätkas Karel Pinxten.

Peaaegu pooltel audiitorite poolt uuritud projektidest ei olnud piisavalt tõendeid, tegemaks otsust toetuste põhjendatuse kohta. Mitmel juhul oli näha, et investeeringud oleks tehtud ka ilma ELi toetusteta.

Kuigi täna avaldatud Euroopa Kontrollikoja aruandes antakse positiivne hinnang piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise ülesehitusele ja üldisele mõjususele, juhitakse selles ka tähelepanu mitmetele olulistele probleemidele, mis tuleb viivitamatult lahendada.

Karel Pinxten viitas riskidele, mis tekivad siis, kui ühendamist ei kasutata piisava hoolikuse ja tähelepanuga: „Esiteks võib see põhjustada
ELi arengufondide vahendite raiskamist, kui rahastatakse programme/projekte, mida oleks ka ilma toetusteta ellu viidud. Ühendamise vahendeid kasutades peab komisjon olema ettevaatlik, et mitte muutuda finantsasutuste sponsoriks. Kui ühendamise kasutamisel ei olda piisavalt hoolikad, võib tekkida võlamull mõnes kolmanda maailma riigis, kes ei suuda oma piiratud sissetulekutega seda võlga tasuda”.

Komisjon on mõista andnud, et soovib ühendamise kasutust laiendada ning selleks tuleb järgmistel aastatel arenguabi raames eraldada oluliselt suuri summasid. Seisuga 31.12.2013 ulatus komisjoni poolt piirkondlike investeerimisrahastutega sõlmitud lepingute summa üle 1,6 miljardi euro